Piret Kuusk 75

Teadusfilosoofias ei saa läbi teaduseta ja on hea, kui leidub asjatundlikke häid teadlastest sõpru. Pikki aastaid on meil olnud TÜ füüsika instituudis kindel tugi ja hea sõber, kellelt nõu küsida: teoreetilise füüsika labori endine juhataja, sügavate filosoofiliste huvidega füüsikadoktor Piret Kuusk. 

Piret on aastakümneid osalenud analüütilise filosoofia seminari tegemistes ning nõu ja jõuga olnud abiks teadusfilosoofia õppetooli ettevõtmistes ja projektides. Võib-olla sellepärast polegi teadusfilosoofia õppetoolis oma füüsikut, et väga hea asjatundja, sõbralik ja soe kolleeg on Pireti näol füüsika instituudis olemas. Piret Kuusk kuulub ka „Akadeemia“ ja „Studia Philosophica Estonica“ kolleegiumi ning paljudesse teistesse kogudesse ja komisjonidesse, ja kui tema juba kuhugi kuulub, siis on seda ka tunda ja näha kõige paremas mõttes.  

Filosoofia osakonnas on Piret juhendanud ja retsenseerinud mitut teadusfilosoofia väitekirja ja lõputööd, nt Ave Metsa doktoritööd „Loodusseaduste normatiivsus“ ning magistritööd, mida ta juhendas koos Rein Vihalemmaga, samuti on ta kaasjuhendanud Nelli Jungi magistritööd ja Urmas Ivaski doktoritööd. Juhendajana on Piret väga abivalmis, põhjalik ja inspireeriv, ning ka konstruktiivne kaasautor. Ta on osalenud filosoofide hindamiskomisjonides ja on meie instituudi nõukogu pikaajaline liige. Piret on omakorda kaasanud filosoofe ka füüsikute tähtsündmustesse – raamatuesitlustesse ja konverentsidesse. 

Uurimistöö kõrval on Piret kogu aeg teinud hindamatu väärtusega populariseerimistööd. Tihti võib kuulda teda selgitamas keerukaid füüsika nähtusi lihtsalt ja arusaadavalt raadios või sotsiaalmeedias. Piret Kuusk on eesti keelde tõlkinud nii Albert Einsteini kui Immanuel Kanti, nii Werner Heisenbergi kui Niels Bohri (koos Laurits Leedjärvega) ning kirjutanud rea ees- ja järelsõnu ka teiste eestindustele. 2019. aastal nägi Eesti mõtteloo sarjas trükivalgust tema monograafia „Aegruum“, mis on oluline täiendus eesti algupärase populaarteadusliku ja teadusfilosoofilise kirjanduse varamusse. Piret on tihti öelnud, et üks asi, millest ta veel aru pole saanud, on arusaamine ise. Kindlasti on tema enda kirjutised avardanud meie kõigi arusaamist ajast ja ruumist ning loodame, et ajapikku on selginenud ka arusaamise enese filosoofiline kontuur.  

Soovime Piret Kuusele palju õnne tähtpäeva puhul, tugevat tervist ja kannatlikkust filosoofiliste küsimuste üle mõtisklemisel. 

Kolleegid filosoofia osakonnast