Oscar Salvador Miyamoto Gomez kaitseb doktoritööd „The Forms of Memory: Biosemiotic Modelling of Alloanimal Episodic Semiosis“

14. oktoobril kell 12.15 kaitseb Oscar Salvador Miyamoto Gomez semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „The Forms of Memory: Biosemiotic Modelling of Alloanimal Episodic Semiosis“ („Mälu vormid: loomse episoodilise semioosi biosemiootiline modelleerimine“).

Juhendajad: 
professor Kalevi Kull, Tartu Ülikool
professor Timo Maran, Tartu Ülikool

Oponent: 
professor Jordan Zlatev, Lundi Ülikool (Rootsi)

Kokkuvõte
Kus sa olid ja mida tegid kolm päikeseloojangut tagasi? Millal sa viimati toidupoes käisid ja milliseid asju sa sealt ostsid? Millal ja kus sa viimati oma parima sõbraga kohtusid? Millal ja kus sa kõige tõenäolisemalt kõike ülalnimetatut uuesti teed? Kui suudad neile küsimustele vastata ilma kõrvalise abita, võib öelda, et sul on episoodiline mälu. See omapärane pikaajaline mäluvorm tugineb sinu võimele teadlikult uuesti läbi elada varasemaid isiklikke kogemusi ja ette näha võimalikke tulevikustsenaariume. Episoodiline mälu esineb ka loomadel, näiteks varestel, harakatel, tuvidel, rottidel, hiirtel, gorilladel, šimpansidel, orangutangidel, koertel, elevantidel, delfiinidel, kaheksajalgadel ja paljudel teistel.

Doktoritöös selgitan, kuidas need loomaliigid sarnaselt inimestele on võimelised vastama mis-kus-millal-küsimustele neile omasel viisil. Selle uurimistöö peamine järeldus on, et loomade episoodiline mälu sõltub tähendusloome protsessist, mida nimetan episoodiliseks semioosiks. Tõlgenduse kaudu ühendab see protsess vaimsed kujundid ja aegruumilised stsenaariumid. Teisisõnu – loomade episoodiline mälu annab tunnistust mälu struktuurist, selle sisust ja paindlikkusest. Termini võttis kasutusele episoodilise mälu teooria isaks peetav Kanada ja Eesti päritolu eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving (1927–2023).

Teadustöös uurisin episoodilist mälu biosemiootilisest vaatenurgast, selgitades, kuidas episoodilise mäluga loomad tajuvad ja muudavad oma ökosüsteemi tähendusrikkaks maailmaks. Tuginedes loomade käitumisele, koostasin nende meeltest, harjumustest ja tegevusest biosemiootilised kaardid või mudelid.

Tulenevalt inimtegevuse mõjust loomade keskkonnale on biosemiootiline arusaam episoodilisest mälust ülioluline. Kultuurilised harjumused, jagatud teadmised ja koodid on omadused, mis olenevad keerukatest mäluvormidest, mis ei ole geneetiliselt päritud, vaid elu jooksul õpitud. Seepärast ei ole biosemiootika kohustus näha episoodilise mäluga loomi mitte kui ellujäävaid organisme, vaid mõistusega teadlikke olendeid, kel on oma eesmärgid ja taju oma tulevikust.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 981 0078 8592, pääsukood: 900404).