Neljale professorile, sealhulgas semiootik Juri Lotmanile pühendatakse Toomemäel heade mõtete pingid

Kolmapäeval, 18. mail kell 14 avatakse Tartu ülikooli muuseumi ees neljale silmapaistvale Tartu ülikooli professorile heade mõtete pingid. Ajaloolise toomkiriku ette paigaldatakse pingid Johann Wilhelm Krause, Johann Philipp Gustav Ewersi, Johannes Voldemar Veski ja Juri Lotmani auks.

Tartu ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk rääkis, et need isikud on Tartu ülikoolile kõik väga tähtsad. Tema sõnul peaks Toomemäele pinke tulema kuuskümmend ehk kõik looduskauni Toomemäe vanad pingid asendatakse ajapikku uuematega.

Nimeline tool pühendatakse Tartu ülikooli arhitekt Johann Wilhem Krausele (1757-1828), kes rajas enesele arhitekti väärilise monumendi juba oma eluajal. Kõik ülikooli sümbolhooned, millele hiljuti omistati Euroopa kultuuripärandi märgis, on Krause projekteeritud – anatoomiateater, raamatukogu toomkiriku varemeis, ülikooli peahoone ja tähetorn.

Teine tool pühendatakse õigusajaloolasele Johann Philipp Gustav Ewersile (1779-1830), kes oli üks Tartu ülikooli tähendusrikkamaid rektoreid, olles ametisse valitud 13 korral järjest. Koostöös kuraator Karl Lieveniga viis Ewers Tartu ülikooli tema esimese teadusliku ja materiaalse õitsenguni, mil iga kolmas professor sai Venemaa akadeemikuks, Tartus koolitati professoreid Vene riigi teistele ülikoolidele ja Tartu tähetornis oli maailma parim teleskoop.

Kolmas pink avatakse Johannes Voldemar Veskile (1873-1968). Tema hakkas juba tsaariajal tegelema keelekorraldusega ning töötas Tartu ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV teaduste akadeemias aastast 1946 ning 1914. aastast alates oli ta Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär. Tema koostatud on eesti keele õigekeelsussõnaraamat (esimene ilmus 1918) ja ta tegi koostööd peaaegu kõikide erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara.

Neljas auväärne pink pühendatakse Juri Lotmanile (1922 –1993). Teda on nimetatud 20. sajandi tuntuimaks tartlaseks. 1954. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Tartu ülikoolis, kujundades ajapikku siinse vene kirjanduse kateedri üle maailma tuntuks. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, kirjutades monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist. Soov kultuuri sügavamalt mõista viis semiootika väljaarendamiseni ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kujunemiseni.

Sama sarja esimene pink paigaldati mullu sügisel riigikohtu maja ette professor Peeter Tulvistele.

Lisainfo
Mairo Rääsk, TÜ muuseumi direktori kohusetäitja
737 5676
mairo.raask@ut.ee

Allikas: http://humanitaarteadused.ut.ee/et/uudised/neljale-professorile-puhenda…