In memoriam Tõnu Luik 1.05.1941 - 22.02.2019

22. veebruaril lahkus meie seast Tõnu Luik, kauaaegne Tartu Ülikooli filosoofiaõppejõud. Ta on jäänud meelde kirgliku ja sügava mõtleja ja haruldase inimesena. Paljude üliõpilaste jaoks oli ta filosoofi võrdkuju.

Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, asus Tõnu Luik aspirantuuris uurima Hegeli filosoofiat. 1970. aastate alguses haaras teda Martin Heideggeri mõtlemine. Eeskätt Heideggeri radadele juhataja ja ahvatlejana teda tuntaksegi. Ent tagasi vaadates ilmnevad küsimused, millest Tõnu Luige mõtlemine oli kantud läbivalt, millele ta oli pühendunud asudes kahekõnesse nii Vana-Kreeka filosoofidega nagu Parmenides, Herakleitos, Platon, Aristoteles kui ka keskaja müstikutega nagu Meister Eckhart ning uusaja mõtlejatega nagu Kant, Hegel ja Nietzsche ning muidugi Heidegger. Nii hakkas Tõnu Luik juba varakult pärima keele ja filosoofia vahekorra järele eestikeelse filosoofilise mõtlemise võimalikkuse küsimuse valguses.

Eheda filosoofina filosofeeris Tõnu Luik nii Lõuna-Eesti maastikel Madis Kõivuga rännates kui Tartu kohvikuis Vaino Vahinguga vesteldes.

Vahing meenutab: „16. detsember 1971. Kohvikus rääkis Tõnu Luik paeluvalt Hegelist, Hölderlini ja Hegeli suhetest, keele etümoloogiast. Filosoofia ei saavat enam läbi ilma eesti keele etümoloogiata. Ta arvas, et eesti keel pole sugugi halb filosoofiline keel, kuna on palju sõnakombinatsioone, kõikvõimalikke sõnamänge, rohkelt liitsõnu. Vaja on liitsõnade olemuse ja tekke üle järele mõtelda...“.

1990. aastatel Tartu Ülikoolis Tõnu Luige peetud kursustest oli talle endale iseäranis südamelähedane „Martin Heideggeri kogemusest keele teil". Selle sisu võttis ta kokku järgnevalt: "Ülevaatena keele erinevast tähenduslikkusest Martin Heideggeri mõtteteekonnal ning käibivate keele-käsituste (universaalse märgilise kommunikatsioonivahendina) taustalt eritellakse lähemalt tema artikleid "Hölderlin ja luule loomus" ning "Keel", milles "keel tuleb keelde keelena", andes asu inimese maailmasolemise avatusele.“

Eesti keel on see, mis vermib Tõnu Luige filosoofiat üdini eelsokraatikute vanakreeka ja Heideggeri saksa keele mõtlemise põhjal. Määrav on kõnelisus – eesti keeles kõnelemise kõla ja võnkeline filosoofia Tõnu Luige kõne ainukordses sisestuslikkuses. Mõtlemise hääl kostab, kui võtta kätte Tõnu Luige loengute raamat „Filosoofiast kõnelda“ (2002) ja lasta loenguis või silmast silma vestlustes kogetut eneses kõlada.

TÜ filosoofia osakonna nimel
Eduard Parhomenko

Tõnu Luige ärasaatmine toimub Tartu krematooriumi suurest kabelist (Jaama 122) laupäeval, 2. märtsil 2019 algusega kell 15.00.
Tseremoonia kestab tund kuni poolteist.