In memoriam professor Rein Vihalemm

In memoriam
Rein Vihalemm 9.12.1938 – 18.07.2015

Arno Vihalemm
Katkend luuletusest “Varjumäng”, kogumikust “Trööstikirjad II”

Surm - varju ulmata uni,
kerge ja jahe,
kerkib mu üle kuni
saan üle lahe.

Tartu Ülikooli ja Eesti filosoofia kogukonda on tabanud suur kaotus, lahkunud on silmapaistev teadusfilosoof professor Rein Vihalemm. 

Rein Vihalemm sündis Pärnus 9. detsembril 1938.a. Ta lõpetas 1957. a L. Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli, 1963. a TRÜ füüsikalise keemia erialal (kiitusega) ning 1966. a aspirantuuri filosoofias. 1969. a kaitses Vihalemm NSVL TA Filosoofia Instituudis kandidaadiväitekirja.

Rein Vihalemm jõudis töötada Tartu ülikoolis filosoofia õppejõuna kokku 49 aastat. Alustades 1966. a. õpetajana, valiti ta 1992.a. TÜ korraliseks teadusfilosoofia professoriks. Tema algatusel loodi teadusfilosoofia õppetool, mille hoidja ta oli 2004. aastani. 2005. a kuni tänaseni töötas Rein Vihalemm erakorralise professorina. Vihalemm juhendas paljusid magistri- ja doktoriväitekirju, tema õpilaste hulgas on erinevate teadusalade esindajaid.

Tema teadusfilosoofilised tööd on pälvinud rahvusvahelise tuntuse. Ajakiri ”Problemos” kirjutas Rein Vihalemma hiljutise juubeli puhul temast kui Baltimaade kõige mõjukamast teadusfilosoofist. 2011. aastal nimetati ta Helsingi Ülikooli juures tegutseva Collegium for Advanced Studies liikmeks. 

1979. aastast oli ta Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse liige, sh juhatuse liige ja teadusfilosoofia sektsiooni esimees. Ta oli Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi asutajaliige (1997). Ta oli TÜ filosoofia osakonna nõukogu liige ja aastatel 1998–2004 selle  esimees, filosoofia ja semiootika instituudi loomisest ka selle nõukogu liige.

Rein Vihalemm oli arvukate teadusartiklite ja raamatute autor. Tema koostatud kogumik ”Teaduse metodoloogia” (1979) nagu ka tema raamatud ”Ühe teaduse kujunemislugu” (1981) ja ”Teadusfilosoofilisest vaatepunktist” (2008) on olnud teejuhiks paljudele teadlastele ja filosoofidele. 2001. aastal ilmus Kluweri kirjastuses tema koostatud ”Estonian Studies in the History and Philosophy of Science”, mis asetas Eesti teadusfilosoofide tekstid rahvusvahelisele areenile.

Tema peamised uurimisvaldkonnad olid teadusfilosoofia, epistemoloogia, keemia ja selle ajalugu ning (teadus)filosoofia ajalugu Eestis. Vihalemm oli seisukohal, et inimtunnetuse ja teaduse mõistmiseks tuleb õppida tundma teaduse arengulugu ja omaaegset konteksti. Seda vaatles ta ennekõike keemia näitel. Ent ta tegeles ka laiemalt küsimustega, millega teadus tegeleb ning mis teadus ise on. Vihalemma loodud F-teaduse mudel aitas mõista, miks on just füüsika kujunenud etalonteaduseks ja kuivõrd see etalon on rakendatav kõigile teadustele. 

Sügava ja originaalse mõtlejana õhutas Rein Vihalemm kõigi valdkondade teadlasi mõtlema oma teaduse metodoloogiliste küsimuste üle ning aitas kaasa paremale üksteisemõistmisele erinevate teaduste vahel. Tema enda tarkus, sallivus ja kõrged eetilised põhimõtted olid eeskujuks kõigile.

Inimesena oli Rein Vihalemm väga tagasihoidlik, õiglane ja suuremeelne. Tema suureks hobiks oli jõel paadist kala püüdmine. On lohutav teada, et surm tabas teda siis, kui tema meel oli rahulik ja ta tegeles oma meelisharrastusega. Laupäevane kalapüük Pärnu jõel jäi viimaseks ja tema paat asus Toonela teele.

Sügavalt kaasa tundes omastele mälestame tänumeeles suurt mõtlejat, head kolleegi ja õpetajat Rein Vihalemma.

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut

Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus