Marie Curie stipendiaat näeb Eestis kohta antiikfilosoofia uurimiskeskusele

TÜ filosoofia ajaloo teadur Toomas Lott sai Marie Curie stipendiumi, mis viib ta New Yorgi ülikooli uurima intellektuaalse autoriteedi käsitlemist antiikfilosoofias. New Yorgi ülikooli valis Lott seetõttu, et sealset filosoofia osakonda peetakse maailma tugevaimaks ja nad on välja arendamas antiikfilosoofia uurimise keskust. Lott usub, et taoline keskus võiks asuda ka Tartu ülikooli juures.

Loti laiem uurimisteema on antiikfilosoofia, täpsemalt Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Marie Curie stipendiumi toel hakkab ta uurima intellektuaalse autoriteedi käsitlemist antiikajal. Intellektuaalne autoriteet omistakse inimesele, keda peetakse mingis valdkonnas endast usaldusväärsemaks, kui oma oma tõekspidamised kujundatakse lähtuvalt kellegi teise tõekspidamistest.

Kõige tüüpilisemad intellektuaalsed autoriteedid on eksperdid. „Kui arst ütleb mulle, et mingi protseduur on vajalik, siis ma hakkan sellest lähtudes ka ise uskuma, et nimetatud protseduur on vajalik. Selline intellektuaalne usaldus on möödapääsmatu, keegi ei saa kõike teada,“ tõi Lott näite.

Loti sõnul on paljud filosoofid aga arvanud, et vähemalt moraaliküsimustes peaks igaüks ise enda jaoks asjad selgeks mõtlema, olema intellektuaalselt autonoomne, vastama küsimusele „kuidas ma pean oma elu elama?”. Oma projektis püüab ta näidata, et Sokratese ja Platoni jaoks pole küsimus selles, kuidas moraalsele autoriteedile tuginemist vältida, vaid paljuski selles, kuidas ära tunda legitiimset intellektuaalset autoriteeti.

Filosoofiline probleem on see, et mitte-ekspertidel on raske eksperte ära tunda, sest nad ei suuda hinnata ekspertide sisuliste väidete tõesust – seda suudavad vaid teised sama valdkonna eksperdid. Mitte-eksperdid peavad lähtuma näiteks ekspertide reputatsioonist või nende praktika tulemuslikkusest. Aga mis saab näiteks siis, kui potentsiaalsed eksperdid on eriarvamusel? Või kui me ei suuda kuidagi hinnata ekspertide kunsti tulemuslikkust? See küsimustepundar on kaasaegses epistemoloogias üsnagi tähtsal kohal ning Sokrates ja Platon olid esimesed, kes nende probleemidega maadlesid, esitades neile huvitavaid lahendusi.

Projektiga tegeleb Lott lähemalt New Yorgi ülikooli juures, kus kavandatakse antiikfilosoofia uurimise keskust ning millega on hiljuti liitunud mitu antiikfilosoofia tippspetsialisti. Tuleval semestril avatakse seal antiikfilosoofiale keskenduv filosoofia doktoriõppeprogramm.

„Lisaks sisulisele teadustööle on mul New Yorgi ülikooli juures võimalus õppida seda, kuidas ühe antiikfilosoofia uurimise keskuse loomine käib. Tulevikus võiks ju Tartu ülikooliski midagi sarnast teostuda, arvestades et tegelikult on juba praegu mitu TÜ taustaga inimest, kes maailma erinevates paikades antiikfilosoofiaga tegelevad,“ rääkis Lott, lisades: „Oleks ju tore, kui jätkuks traditsioon, mis Tartu ülikoolis on minevikus üsna tugev olnud.“

Lott leiab, et kaasaegsel tasemel antiikfilosoofiaga tegelemisest oleks palju kasu ka väljaspool kitsast akadeemilist konteksti. Kuigi kreeka tekstide eestikeelsete tõlgete hulk pisitasa kasvab, oleks tegelikult hädasti tarvis ka nende tekstide korralikke filosoofilisi kommentaare.

„Asi on selles, et antiiksed tekstid paistavad tihti esmapilgul lihtsad ja ligipääsetavad, ent tegelikult on filosoofiliselt vägagi nõudlikud. Teisalt võivad mõned tekstid tunduda kauged ja arusaamatud, sellised, mis tänapäeva lugejat ei kõneta. Et kreeka mõtlemine eesti kultuuriruumi päriselt n-ö kohale jõuaks, vajab ta filosoofilist vahendamist, mis võimaldaks näha selle filosoofiliselt sisukaid tõlgendusvõimalusi.“

Marie Curie meetmete individuaalsete stipendiumidega toetatakse teadlaste liikuvust Euroopas ja väljaspool seda ning aidatakse maailma tippteadlasi Euroopa Liitu tööle meelitada.