Looduskultuuri seminar 'Kaitsealad' (23.-24. märts, Tallinn): ettekannete kutse

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 23.-24. märtsil 2017 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Seminar on osa kursusest: Biosemiootika praktikum (FLSE.00.283)

Alustame Tallinna Loomaaia ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös seminaride sarja, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene Looduskultuuri seminar võtab vaadelda Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perpektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik koos lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega.

Täpsemalt püüab ”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” tõstatada järgmiseid teemasid:

Millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid: näiteks, kas kaitsta üksikobjekti, liiki, kooslust, või terviklikku looduskompleksi, ja mil määral sobib kaitsealadele inimtegevus?
Kas kaitsealade eesmärk on alal hoida mingit kindlat looduse seisundit või peavad nad tagama ökoloogiliste protsesside toimimise?
Kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga?
Kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud?
Kuidas kohtuvad kaitsealadel eri huvid ja perspektiivid: seadused ja regulatsioonid, kohalikud

arusaamad, bioloogide teadmised ja turisti vaatenurk. Kas need eri lähenemised haakuvad

üksteisega hästi või millised on siin suuremad probleemid?
Kuidas kujuneb kaitsealade tähendus kommunikatsioonis ja kuidas sellesse panustavad

sümbolliigid, maastikusümbolid, kultuuriline vahendatus ja isiklikud ja kohalikud lood?
Milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes

protsessides ja eesti kultuuri identiteedis?

Seminarist on lubanud ettekandega osa võtta Aleksei Lotman, Helen Sooväli-Sepping, Rea Raus, Hendrik Relve.

Ootame ettepanekuid ettekanneteks pikkusega 20 minutit 31. jaanuariks meiliaadressile seminar@semiootika.ee

Tiit Maran, Timo Maran, Riin Magnus