Lauri Linask kaitseb doktoritööd „Autocommunication in the Semiotic Development of the Child“

17. juunil kell 16.00 kaitseb Lauri Linask semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd  „Autocommunication in the Semiotic Development of the Child“ („Autokommunikatsioon lapse semiootilises arengus”).

Juhendaja: 
professor Kalevi Kull, Tartu Ülikool

Oponendid: 
professor Edna Andrews, Duke’i Ülikool (Ameerika Ühendriigid)
emeriitprofessor Barend van Heusden, Groningeni Ülikool (Holland)

Kokkuvõte
Töös uuritakse lapse tähendusloomes toimuvaid muutusi arengukaares. Need muutused viivad järk-järgult selleni, et laps saab ümbritseva kultuurilise keskkonna osaks. Kultuuri määratletakse sageli inimestele iseloomuliku ja ainuomase tähendusliku nähtusena. Kultuuriruumi mõistmine ei ole aga sünnipärane, vaid ajas muutlik ning tekib ja kujuneb kultuurilise õppimise käigus teiste inimestega suheldes. Lapse tähenduslik suhe ümbritseva maailmaga teiseneb, kuivõrd temas leiavad aset füüsilised, füsioloogilised, psühholoogilised ja kultuurilised muutused. Nii nagu lapsele avaneb kultuuriliselt tähenduslik maailm, muutub ja teiseneb ka laps ise, sealhulgas tema arusaam ja ettekujutus iseendast ning oma mõtlemisest. Kommunikatsioon ümbritseva maailmaga on seepärast ka suhtlus iseendaga, teisisõnu autokommunikatsioon.

Inimesele ainuomased ümbritsevale maailmale tähenduse andmise viisid on tihedasti seotud kultuuri ja looduse põimumise probleemiga inimeses endas, kus inimesele eripärane märgiline tähendusloome välja kujuneb. Sealjuures on tähendus ühtaegu väline, ühiskondlik nähtus, kultuuriliselt ühine ja jagatud, teisalt aga sisemise mõistmise ja tõlgendamise tulemus. Semiootikas, aga ka mitmes teises teadusvaldkonnas käsitletakse tähenduslikkust märgilisena.  Seega puudutab inimestele omase märgilise mõtlemise kujunemise probleem humanitaar- ja kultuuriteaduste aluseid.

Märgid vahendavad inimeste suhtlust ja kätkevad tähenduslikku maailma. Niisiis ühendab huvi märkide vastu semiootikat ja arengupsühholoogiat. Töös selgitatakse ja kombineeritakse semiootilisi märgiteooriaid, humanitaarteaduslikke tekstianalüüsimeetodeid ja arengupsühholoogilisi vaatlusi, et mõista, kuidas väike laps ümbritsevas kultuurikeskkonnas tähendust loob. Seejuures keskendutakse lapse sellistele kõnelistele ja teistele kultuuriliselt tähenduslikele kommunikatiivsetele ja loomingulistele nähtustele, mis pole mõeldud kellelegi teisele, vaid lapsele enese semiootiliseks väljendamiseks.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 974 4218 1767, pääsukood 518950).