Jay Allen Zameska kaitseb doktoritööd „The ethics of public health: balancing the interests of populations and individuals“

29. juunil kell 14.15 kaitseb Jay Allen Zameska filosoofia erialal doktoritööd „The ethics of public health: balancing the interests of populations and individuals“ („Rahvatervishoiu eetika: rahvastiku ja indiviidide huvide tasakaalustamine“).

Juhendaja:
kaasprofessor Kadri Simm, Tartu Ülikool

Oponendid:
professor Stephen Michael Holland, Yorki Ülikool (Ühendkuningriik)
professor Marcel F. Verweij, Utrechti Ülikool (Holland)

Kokkuvõte
Rahvatervishoiu eetika on keeruline valdkond, mis nõuab nii üksikisiku kui ka rahvastiku huvide hoolikat kaalumist. Käesolevas väitekirjas käsitletakse seda probleemi, tuues välja individuaalsete vaatenurkade ja huvide tähtsuse rahvatervise-alase tegevuse põhjendamisel. Uurides pingeid individuaalsete põhjenduste ja rahvatervise sekkumiste vahel, käsitletakse käesolevas väitekirjas mõningaid selle valdkonna keskseid küsimusi. Lõppkokkuvõttes on eesmärk näidata, et individuaalsete vaatenurkade arvessevõtmine ei ole mitte ainult kooskõlas tugeva ja eduka rahvatervise tegevuskavaga, vaid ka selle jaoks hädavajalik.
 
See lõputöö koosneb kolmest artiklist. „Ebakindluse argument kindlakstehtava ohvri eelistamise kaitseks“. („An Uncertainty Argument for the Identified Victim Bias“) uurib, kas on olemas moraalne põhjendus, et seada kindlakstehtud elud statistiliste elude asemel esikohale. Artikkel väidab, et mõnel juhul annab ex ante lepingulisus (contractualism)  ebakindluse korral ühe sellise õigustuse ning uurib argumendi mõju AIDS-i ravi rahastamisele võrreldes HIV ennetamisega. „‘Võta see tablett sisse, nii on õiglane!’: Panustav õiglus kui vastus Rose’i ennetuse paradoksile“ („‘Take the Pill, It Is Only Fair’! Contributory Fairness as an Answer to Rose’s Prevention Paradox.“) uurib, kuidas saab rahvatervise strateegiaid põhjendada, kasutades „polütableti“ („polypill“) juhtumit. Artikkel väidab, et selliste strateegiate rakendamine aitab oluliselt kaasa avalikule hüvele ning kannab sellisena ka õiglase jaotamise kohustust nii osalemisel kui kulude võrdsel jaotamisela. 

„Piisavusteooria alternatiiv: kommentaar tervishoiu prioriteetide seadmise teemal“ („The Sufficientarian Alternative: A Commentary on Setting Health-Care Priorities“) väidab, et piisavusteooria (moraaliteooria, mis keskendub adekvaatsusele, mitte võrdsusele) pakub tervishoiu prioriteetide seadmiseks mõjuvat ja ainulaadset meetodit ning pakub välja piisavusteooria edasiarendatud vormi, mis edestab teisi silmapaistvaid teooriaid rahvastikueetikas ja tervishoiu prioriteetide seadmisel.

Kokkuvõttes tunnistab doktoritöö nii üksikisikute kui ka rahvastike moraalset tähtsust, ja selle eesmärk on näidata, et nende koosmõju mõistmine on rahvatervise eetikale eduka lähenemisviisi arendamiseks ülioluline.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 976 9728 8749, pääsukood: 072041).