Eve Kitsiku doktoritöö kaitsmine 12. juuni

Teisipäeval 12. juunil kell 16:15 ruumis Jakobi 2-336 kaitseb Eve Kitsik oma doktoritööd "Revisionary Ontology: Improving Concepts to Improve Beliefs". Töö juhendajaks on professor Daniel Cohnitz (Utrechti Ülikool) ja opponentideks on professor Matti Eklund (Uppsala Ülikool) ja dotsent Tuomas Tahko (Helsingi Ülikool).

Kokkuvõte:
Revideerivad ontoloogid (nende seas Peter van Inwagen, Trenton Merricks ja Peter Unger) paistavad kaitsvat tavamõtlemisega sobimatuid väiteid selle kohta, mis on olemas – näiteks väidet, et toole ja laudu pole olemas. Doktoritöös küsin, kuidas revideerivat ontoloogiagat tõlgendada: mida revideerivad ontoloogid tegelikult teevad? Kaitsen “teoreetilist metalingvistilist vaadet“, mille järgi on revideeriv ontoloogia tavamõistete parandamine uskumuste parandamiseks. Erinevalt „praktilistest metalingvistilistest vaadetest“ on minu vaate kohaselt revideeriva ontoloogia eesmärk siiski uurida, milline maailm tegelikult on. Seda teemat – milline maailm tegelikult on – uuritakse aga, arutledes selle üle, millised on parimad mõisted maailma kirjeldamiseks, s.t millised mõisted peegeldavad maailma objektiivset struktuuri või „lõikavad maailma liigestest“. Idee ontoloogiast kui liigestest lõikava mõisteskeemi otsingust toetub Theodore Siderile. Doktoritöö originaalne panus seisneb eelkõige järgnevas.

(1) Kaitsen teoreetilist metalingvistilist vaadet süstemaatilisel viisil, lähtudes selgelt määratletud ja põhjendatud adekvaatsustingimustest ning kaaludes, kuidas teoreetiline metalingvistiline vaade võrreldes alternatiividega nendele adekvaatsustingimustele vastab.

(2) Kaitsen teoreetilise metalingvistilise vaate raames uudset seisukohta revideeriva ontoloogia episteemilise tähtsuse kohta: revideeriv ontoloogia võib parandada meie teoreetilisi uskumusi (mitte meie praktilisi uskumusi), parandades mõisteid, mida nende uskumuste moodustamisel kasutatakse. Teoreetilised uskumused on need, mida moodustatakse pelgalt episteemilise täiuse nimel, samas kui praktilisi uskumusi moodustatakse uskumuse kandja ja/või teiste inimeste mitte-episteemiliste eesmärkide teenimiseks.

(3) Näitan, kuidas see arusaam revideerivast ontoloogiast valgustab ka feministliku soo-metafüüsika ja peavoolumetafüüsika suhet. Kaitsen vaadet, et vahel „feministlikuks soo-metafüüsikaks“ nimetatu (näiteks Sally Haslangeri ja Asta Sveinsdóttiri selleteemaliste kirjutiste) eesmärk on parandada mõisteid praktiliste uskumuste parandamiseks. Sellega annan sisendi hiljuti hoogu saanud feministliku ja peavoolu metafüüsika suhte teemalisse debatti.