Slavistika osakond esitleb Juri Lotmani 100. sünnipäeva eriväljaannet

28. veebruaril 2022 möödub sada aastat maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku, Tartu Ülikooli professori Juri Lotmani sünnist. Selle tähistamiseks toimub 25.–28. veebruarini Tallinnas ja Tartus suur kongress „Juri Lotmani semiosfäär“ ning veel hulk märgilisi sündmusi. Tartu Ülikooli slavistika osakond on selleks sündmuseks avaldanud 668-leheküljelise teaduskogumiku, mille esmaesitlus leiab aset 27. veebruaril kl 18.30 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. 

Sarja "Acta Slavica Estonica" neljateistkümnes väljaanne kannab pealkirja „Juri Lotmani sajandaks sünniaastapäevaks“. Kogumik jätkab mitmeid juubeliväljaandeid, mis ilmusid Lotmani eluajal (50., 60. ja 70. sünnipäevaks) ning seejärel teadlase 80. ja 90. sünniaastapäevadele pühendatud kongresside materjalide põhjal. Kesksel kohal „Acta Slavica“ kogumikus on publikatsioonide osa, mis sisaldab eelkõige Lotmani ulatuslikku kirjavahetust filoloogist õe Liidiaga aastatel 1950-1993 (koostas ja kommenteeris Larissa Naiditš Jeruusalemmast), autoriseerimata märkmeid Lotmani loengutest Karamzinist (publitseerib Ljubov Kisseljova), Lotmani retsensioon Boris Jegorovi väitekirjale (valmistas ette Pavel Glušakov Riiast). Lotmani nimi on lahutamatu tema abikaasa Zara Mintsi nimest ning kogumik on pühendatud ka tema 95. sünniaastapäevale. Publikatsioonide rubriigi teise osa hõivavad tema materjalid – varem vene keeles avaldamata artikkel Gorkist (valmistas ette Lea Pild koostöös slavistika osakonna magistrandi Anastasia Jermolajevaga) ning Zara Mintsi mälestused kohtumistest Anna Ahmatovaga (publitseerib Lea Pild, kommenteerib Roman Timentšik Jeruusalemmast). 

Emeriitprofessor Ljubov Kisseljova sõnul näitab kogumik ilmekalt, et Juri Lotman on oma sajanda juubeliaastal aktiivne jõud teaduses ning on oma osakonna kaasaegse elu lahutamatu osa: „Rääkida ei saa mitte „tee lõpust“, millest Lotman vahetult enne oma surma „Kultuuris ja plahvatuses“ kirjutas, vaid jätkamisest. See teekond jätkub mitte ainult Tartus, vaid ka maailma eri riikides.“

Kogumis algab artiklitega, mis loovad uurimusliku portree tänapäevasest „Lotmani kateedrist“ ja selle lähikonnast. Kaks artiklit sisaldavad mõtisklust Lotmani pärandi üle: käsitletakse tema suhtumist marksismi  ja nõukogude süsteemi (autor Mihhail Lotman) ning kaasaegsete semiootikute seisukohti Lotmani pärandile (autoriteks Ekaterina Velmezova ja Kalevi Kull). Teised artiklid on pühendatud Lotmani ja Mintsi jaoks olulistele autoritele – Karamzinile, Šiškovile, Žukovskile, Küсhelbeckerile, Vjazemskile, Lev Tolstoile, David Samoilovile, Andrei Belõle, Tsvetajevale, Gorkile, Kuzminile ja Blokile. Artiklite autoriteks on slavistika osakonna õppejõud Tatjana Stepaništševa, Roman Leibov, Roman Voitehhovitš, Lea Pild, Ljubov Kisseljova, Maria Borovikova (koos magistrandi Leonetta Pavanelloga) ja Andrei Nemzer Moskvast. 

Kogumiku lõpetab memuaaride osa. Kaks Tartu Ülikooli 1960. ja 1970. aa tudengit, Ksenia Kumpan Peterburist ja Maria Ionina Jeruusalemmast, meenutavad oma tudengiaastaid, oma õppejõu Juri Lotmani loenguid, tema seminari, üliõpilaste ja vene kirjanduse kateedri õppejõudude suhteid ning Lotmanite kodu, mis oli alati üliõpilastele avatud. 

27. veebruaril toimuvale esitlusele on oodatud kõik huvilised. Üritusel kehtivad covid-19 leviku piiramise üldised reeglid.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Juho Kaarlo Sakari Lindholm kaitseb doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge“

28. novembril kell 12.15 kaitseb Juho Kaarlo Sakari Lindholm filosoofia erialal doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge” („Teadmine ja praktika. Teadmise mõiste kriitika”).
Fotol rohelises kampsunis Kadri Simm, taustal sügise-kollased puud, park

Kadri Simm valiti praktilise eetika professoriks

Sergei Sazonov kaitseb doktoritööd „The Entrepreneurial Theory of Ownership“

22. novembril kell 16.00 kaitseb Sergei Sazonov filosoofia erialal doktoritööd „The Entrepreneurial Theory of Ownership” („Ettevõtluslik omanditeooria”).