Uudised

Tartu Ülikooli kõrghariduse esimesele astmele ja magistriõppesse võetakse avaldusi vastu kolmapäeva, 30. juuni südaööni. Tänahommikuse seisuga oli eestikeelse õppekava alusel õppida soovijad esitanud 8727 avaldust, sh 7079 esimesel astmel ja 1648 teisel astmel.

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja TÜ filosoofia osakonna mõtteloo professor Pärtel Piirmäe korraldavad tänavusel Arvamusfestivalil kahte eriilmelist arutelu.

Tartu Ülikooli lõpuaktused toimuvad 15.–30. juunini silmast silma. Tartus peetakse aktused vana anatoomikumi esisel platsil. Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamine leiab aset juba eelmisel aastal menukaks osutunud individuaalaktustena. Narvas, Pärnus ja Tallinnas toimuvad lõpuaktused siseruumides.

28. veebruaril 2022 möödub 100 aastat Juri Lotmani sünnist. Maailmakuulsa semiootiku, filoloogi ja kultuuriteadlase juubeli puhul korraldavad Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu, Tartu Ülikool ja Eesti Semiootika Selts mälestuste kogumise aktsiooni „Minu Lotman“.

2021/2022. õppeaastal saab Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull. Ameti annavad talle üle Olga ja Priit Pärn, kellega arutatakse 9. juunil Jakobi 2 õppehoone ringauditooriumis selle üle, kas nali on tänapäeva Eesti ühiskonnas hääbuv nähtus.

Ülikooli orienteerumiskuu mai hakkab lõppema, kuid et osalejate huvi on suur, saab orienteerumisrada läbida veel 6. juunini. Kõik töötajad, üliõpilased, vilistlased ja nende pered ning ka teised huvilised on oodatud Tartu linna orienteeruma. Tule avastama kohti, kus ülikoolipere on 19. sajandi algusest saati tegelenud liikumise ja spordiga!

Tehno-teaduslik maailmapilt tugineb varjatud eeldustel, mis on pime asjade suhtes, mis teevad elu mõttekamaks ja õnnelikumaks, ega suuda arvestada ökosüsteemi sisemise seotusega, kirjutab 24. mai Postimehes Tartu Ülikooli teadusfilosoofia vanemteadur Ave Mets. Loe lähemalt Postimehest.

Vaatamata valitsuse otsusele lubada alates 17. maist lähiõppele ka kõrgharidusasutused jätkab ülikool tööd plaanitud korras. Õppekorralduslikud otsused teeb instituudi juht, kes kooskõlastab need õppeprodekaaniga. Ainuke muutus on ruumide 25% täituvuse piirangu leevendamine. Täituvuse osakaalu otsustab instituudi juht. Praktikume ja eksameid võib teha, kui on tagatud hea ventilatsioon ja kantakse maske. Osalejaid võib olla kuni 20. Kui õppekorralduses tehakse muudatus, tuleb üliõpilasi sellest esimesel võimalusel teavitada.

Õppeosakond on koostöös üliõpilasesindusega valinud välja uue ainetesse registreerimise algusaja: edaspidi algab registreerimine kell 21.00. Selleks et leida varasema südaöise algusaja asemele uus, sobivam kellaaeg, küsiti arvamust kõikide õppeastmete üliõpilastelt. Nii kevad- kui ka sügissemestri ainetesse kiirustas juba esimese tunni jooksul end kirja panema rohkem kui tuhat tudengit ja mitu ülikooli töötajat olid alates südaööst valves. Uus kellaaeg on inimlikum ja registreerumine mitmes mõttes mugavam.

Stockholmi Ülikool ja Tartu Ülikool korraldavad 28.–29. aprillil veebikonverentsi kollapsi ja väljasuremise kultuurilise kujutamise teemal. Konverents toob kokku Euroopa ja Ameerika mitmekesise teadlaskonna, kelle uurimisteemadeks on kunst, kirjandus ja diskursus.

Ülikool ootab terve maikuu jooksul kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kevadine orienteerumisrada, mille on koostanud ülikooli muuseum, keskendub spordi ja sportliku ajaviitega seotud kohtadele. Kas teadsid, et arhitekt Krause esimeste ruumiplaanide järgi pidi peahoone esimesel korrusel asuma vehklemissaal? Kui ei, siis tule orienteeruma ja saad teada teisigi põnevaid spordiga seotud fakte ülikoolist.

Ülikool soovib pöörata töötajate ja üliõpilaste digioskuste arendamise toetamisele järjest suuremat tähelepanu. Sel eesmärgil loodud digipädevuse lehestik võimaldab ülikooliperel oma digioskuste ja -teadmiste seisu objektiivselt hinnata ning vajaduse korral parandada.

Tartu Ülikool on otsustanud kehtestada lisatähtajad humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna võõrkeelsesse magistriõppesse kandideerimiseks.

Alates 2021/2022. õppeaastast avab Tartu Ülikool igas oma valdkonnas arvamusliidri õppekava, mille eesmärk on anda tulevastele arvamusliidritele võimalikult laiaulatuslik ja nüüdisaegne haridus. Meditsiiniteaduste valdkonnas õpivad tulevased arvamusliidrid viroloogiat, mikrobioloogiat, pandemioloogiat, vaktsinoloogiat ja immunoloogiat, saavad teadmisi isiku- ja enesekaitse kohta (maskid, sirmid, võitluskunst jne) ning omandavad praktilisel tasemel neuro- ja geenmuundamise oskused.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm osaleb uues teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ teadusprojektis „ROSiE“.

Tartu Ülikool kutsub üles osalema fotovõistlusel „Tartu Ülikool pildis“, mille eesmärk on koguda andekate hobi- ja profifotograafide pilte Tartu Ülikooli hoonetest, üliõpilastest, sündmustest, õppetööst ja kõigest muust, mis on seotud Tartu Ülikooliga. Võistlus kestab 29. märtsist 30. septembrini ja kõigi osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria vilistlane Kristiina Peterson tuvastas oma magistritöös koroonakriisi meediakajastuse esimeses etapis levinud pandeemia kujutamisviisid: halvustamine ja ohvristamine, õppimine ja hoiatamine ning huumor. Saadud teadmised võimaldavad meil järgmisi tervisekriise varem ära tunda ja nendega paremini toime tulla, väidab ta. Petersoni lõputöö allikaiks olid Postimehe ja Eesti Päevalehe ning Objektiivi arvamuslood ja juhtkirjad.

Jätkame suuresti veebipõhist õpet ka aprillis ja palume järgmise kuu aja jooksul korraldada auditoorset õpet minimaalselt. Kuna epidemioloogiline olukord on Eestis väga tõsine ja Vabariigi Valitsus on haridusasutustele kehtestanud lisapiirangud, jätkub Tartu Ülikoolis aprillikuus samasugune õppetöökorraldus nagu märtsis.

Reedeni saavad kõik huvilised esitada Tartu Ülikooli Facebooki lehel teadlastele küsimusi, mis on seotud koroonapandeemiaga. Oodatud on kõik teemad, millele soovitakse tõenduspõhiseid vastuseid, olgu selleks koroonaviirusnakkus, vaktsiinid, maskid, pandeemia mõju haridusele, valeuudiste levikule, inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, käitumismustritele vms.

11. märtsil kell 14.00 pidas rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli emakeelepäevale pühendatud loengu „Eesti keeled“. Loengut on võimalik järelvaadata UTTV-st.