Lisa Zorzato kaitseb doktoritööd „Towards a realist approach to the challenge of fictional models: augmented determination“

29. juunil kell 10.15 kaitseb Lisa Zorzato filosoofia erialal doktoritööd „Towards a realist approach to the challenge of fictional models: augmented determination“ („Realistlik lahendus fiktsionaalsete mudelite probleemile: laiendatud determinatsioon“).

Juhendajad:
kaasprofessor Endla Lõhkivi, Tartu Ülikool
professor Stathis Psillos, Ateena Ülikool (Kreeka)

Oponent:
kaasprofessor K. Brad Wray, Aarhusi Ülikool (Taani)

Kokkuvõte
Doktoritöös käsitletakse kahe filosoofilise vaatekoha, teadusliku realismi ja antirealismi vahelise vaidluse üht konkreetset tahku. Teadusliku realismi järgi on teadvusest sõltumatu maailmaosa olemas ja me teame seda teaduslike teooriate kaudu. Et seletada teadusteooriate edu, peavad realistid neid tõesteks maailmakirjeldusteks. Antirealistid, teiselt poolt, ja instrumentalistid iseäranis, peavad teaduslikke teooriaid fenomenide klassifitseerimise ja tulevikusündmuste ennustamise instrumentideks, neile tõeväärtusi omistamata.

Esitan argumendid instrumentalismi vastu, et valmistada ette pinda omaenda seisukoha kaitsmiseks. See puudutab vaidluse tahku, mis paistab realismi positsioone ohustavat. Teaduspraktikas kasutatakse edukalt fiktsionaalse iseloomuga mudeleid, mis ei esinda mingit tegelikus maailmas eksisteerivat reaalset süsteemi. Sellega seatakse realismile omane edukuse ja tõesuse vaheline seos kahtluse alla. Seda probleemi on ulatuslikult käsitlenud Alisa Bokulich. Tema vastuseks sellele realismile esitatud väljakutsele on mõõdukas teadusliku realismi vorm, mis sobib kokku sääraste mudelite seletusliku, ehkki fiktsionaalse iseloomuga. Minu alternatiivne ettepanek on realismi muutmise asemel modifitseerida teooria või mudeli poolt loodava füüsikalise situatsiooni representatsiooni mõistet. Sel eesmärgil näitan, kuidas fiktsionaalne mudel võib pakkuda süsteemi osalise representatsiooni, tabades selle olulisi aspekte, ehkki süsteemi täielikku esitust ei saavutata.

Minu argument on rajatud sellele, et on võimalik, et fiktsionaalsed mudelid esindavad teooriaid kindlaksmääratud viisil. Selle võimaluse teostamisel on otsustava tähtsusega „abstraktsiooniredeli“ mõiste. Selle abil on võimalik säilitada seos teooriate tõesuse ja edukuse vahel, ehkki see pole enam otsene. Illustreerimaks keerukat seost tõe ja edukuse vahel, nimetan selle seose loomise kompleksset protsessi „Laiendatud determinatsiooniks“. Oma väitekirja lõpuosas uurin, kuidas saab kitsendada nähtuste võimalike seletuste ala tegelikult kohaseimale. See toimub pidevas teadusliku uurimistöö võimaluste laiendamises ja kitsendamises, mis näitab, et teadus on jätkuv teadmiste loomise protsess maailma kohta.   

Kaitsmine toimub Zoomis (kohtumise ID: 949 5120 7577, pääsukood: 950397).

Lauri Linask kaitseb doktoritööd „Autocommunication in the semiotic development of the child“

17. juunil kell 16.00 kaitseb Lauri Linask semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Autocommunication in the Semiotic Development of the Child“ („Autokommunikatsioon lapse semiootilises arengus”).
Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“