Katarina Damčević kaitseb doktoritööd „Semiotics of hate speech and contested symbols: the „Za dom spremni“ Ustaša salute in contemporary Croatia“

19. juunil kell 12.15 kaitseb Katarina Damčević semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Semiotics of hate speech and contested symbols: the „Za dom spremni“ Ustaša salute in contemporary Croatia („Vaenukõne ja vaidlustatud sümbolite semiootika: Ustaša saluut „Za dom spremni“ tänapäevases Horvaatias“).

Juhendajad:
kaasprofessor Andreas Ventsel, Tartu Ülikool
teadur Mari-Liis Madisson, Tartu Ülikool

Oponendid:
kaasprofessor Anna Maria Lorusso,  Bologna Ülikool (Itaalia)
kaasprofessor Magdalena Najbar Agičić, Põhja Ülikool (Horvaatia)

Kokkuvõte
Doktoritöö uurib vaenukõnet ja vaidlustatud sümboleid ümbritsevaid tähendusloome mustreid Horvaatia kontekstis, keskendudes saluudile Za dom spremni („Kodumaa jaoks valmis“), mida kasutas fašistlik Ustaša liikumine Teise maailmasõja ajal. Töö toetub peaasjalikult kultuurisemiootikale, mis võimaldab saluuti käsitleda konkreetse mudeli või tõlgendusliku raamina sotsiaalsest tegelikkusest ning analüüsida sellega seonduvaid dominantseid tähendusloome hierarhiaid. Za dom spremni oli Iseseisva Horvaatia Riigi – 1941.–1945. aastani eksisteerinud natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia marionettriik – ametlik saluut. Valitsev Ustaša režiim kasutas saluuti dokumentides ja deklaratsioonides, mis kuulusid genotsiidse poliitika ajamise juurde, mis päädis serblaste, juutide, romade ja eri rahvustest antifašistide massimõrvaga koonduslaagrites, vanglates ja teistes hukkamispaikades. Ehkki sotsialistlik Jugoslaavia saluudi keelustas, kerkis see Horvaatia iseseisvussõja aegu (1991–1995) taas esile, kui Ustaša liikumist hakati laialdasemalt rehabiliteerima. Jugoslaavia lagunemisest ja 1990ndate sõjast alates omastasid saluudi paremäärmuslikud poliitikud ja grupid selle konflikti sümbolina. Tihtipeale kasutatakse saluuti, et võimendada ühepoolset versiooni ajaloost ja sõjajärgsest riiklikust identiteedist ning et mobiliseerida valijaid ja propageerida poliitilisi agendasid. Doktoritöö keskendub kolmele saluudi kasutamise juhtumile.

Esiteks analüüsib töö Horvaatia paremäärmuslikke Facebooki lehti ja uurib Ustaša saluudiga seostuvat kõnet, et näidata, kuidas esmapilgul ebajärjekindlatest ja vasturääkivatest elementidest moodustub koherentne identiteedidiskursus.

Teiseks uurib töö neid suundi, mille võttis tähendustamine seoses sellega, kui saluut sai osaks 1990ndate sõjale pühendatud vastuolulisest mälestustahvlist. Sellega pakub töö välja laiema raami tähendusloomele, et süvendada arusaamist saluudi semiootilisest loogikast ning et näidata selle kasutusvõimalusi säilitamaks sümboolseid jaotusi, takistamaks dialoogi ja aitamaks kaasa vaenlase/Teise diskursiivsele konstrueerimisele.

Kolmandaks analüüsib töö saluuti ümbritsevat diskursust, mis kerkis esile kahe riikliku mälestusürituse järellainetusena. Analüüs näitab, kuidas Horvaatia sõjajärgset identiteeti põhistavale võidu ja algupära diskursusele pretendeerivad eri poliitilised jõud ning kuidas see diskursus reguleerib 1990ndate sõja pärandit ümbritsevat tähendusloome sfääri.

Za dom spremni saluut on mitmekihiline uurimisobjekt, mis peegeldab sõjajärgseid identiteediloome protsesse ja katseid minevikuga toime tulla, olles samas identiteedi kinnitamise ja ideoloogilise vaidlustamise mehhanism.

Kaitsmine toimub Zoomis (kohtumise ID: 980 9473 3004, pääsukood: 305007).

Sõna "eetika" värvilise kujundusega

Kadri Simmi koostatud „Praktilise eetika käsiraamat. Õpik kõrgkoolidele ja gümnaasiumidele“ võitis 2023. aasta parima eestikeelse õpiku auhinna 

kaks uut filosoofiaraamatut

Keel, vaim, tunnetus ja tõlgendus. Raamatuesitlus