Selgunud on õppevaldkonna auhindade saajad

Täna, 19. jaanuaril toimunud konverentsil „Õppejõult õppejõule 2023: määramatuse ilu õpetamisel“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2022. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.

Aasta õppeteo auhinnaga tunnustatakse kuni kolme õppetegu, mis väärtustavad tulemuslikku koostööd, arendustegevust ja innovatsiooni ülikooli taseme- ja täiendusõppes. Auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid ja meeskondi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi õppekavade, sh praktika arendamisel, nõustamises, ettevõtlus- ja rahvusvahelises koostöös, e-õppes, täiendusõppes ning muus õppetegevuses.

Aasta õppeteod on järgmised.

• Esmakursuslaste õppeaine „Tudengi toimetuleku teejuht“ loomine ja õpetamine

(meeskond: Reet Bender, Antonina Kostina, Jane Klavan, Katri Kütt, Janet Laidla, Riin Luks, Ave Matsin, Marko Mägi, Tiit Remm, Ain Riistan, Jorma Sarv, Kadri Steinbach, Tatjana Stepaništševa, Tiiu Tamm, Pire Teras, Hedi-Liis Toome, Uku Tooming ja Anu Treikelder)

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeaine eesmärk on toetada üliõpilaste edukat toimetulekut ülikoolis, eneseteadlikkuse kasvu ning õpitee ja karjääri planeerimist nii, et tudeng tunneks ennast osana ülikoolist. Selleks loodi bakalaureuseõppekavade ülesehitust ja üliõpilase valikuvõimalusi tutvustav joonisfilm ning õpitee kavandamise tööleht. Eriline rõhk on üldpädevuste arendamisel: näiteks karjääri planeerimiseks tegid üliõpilased intervjuusid oma õppekava vilistlastega, süvenesid õppekavasse ning kavandasid oma õpiteed; koostööoskuste arendamiseks osalesid nad eri tüüpi rühmatöödes ja orienteerusid ülikoolilinnakus; ka õpiti oma aega planeerima ning hoolitsema psühhohügieeni eest. Õppeaine tugineb üliõpilaste, õppejõudude, programmijuhtide, vilistlaste ja väliste partnerite suurepärasele koostööle. Aine toimus 2022/2023. õa sügissemestril, sellesse registreerus 323 üliõpilast.

• Akadeemilisest petturlusest hoidumise õppevideote loomine

(meeskond: Joosep Heinsalu, Maris Neeno, Mariel Padar ja Janek Saluse)

Akadeemilise petturluse teemaliste õppevideote valmistamisega sooviti suurendada üliõpilaste ja ülikooli töötajate teadlikkust akadeemilise petturluse olemusest ning sellest hoidumise vajalikkusest.

Videotes tutvustatakse humoorikas, aga õpetlikus võtmes akadeemilise petturluse eri vorme (lubamatu abi ja materjali kasutamine, plagiaat, eneseplagiaat, spikerdamine ning teise üliõpilase hindamisel osalemine) ning juhitakse tähelepanu selle võimalikele tagajärgedele. Valminud videod kõnetavad kõigi valdkondade üliõpilasi ja õppejõude – praeguseks on videoid ülikooli YouTube’i kanalil kokku vaadatud üle 5000 korra. Välisüliõpilased leiavad, et nende kvaliteet on lausa Netflixi-vääriline.

• Abiarstinduse süsteemi loomine ja arendamine

(meeskond: Liisa Marie Kerner, Aana-Liisa Kaste, Renar Kihho, Marta Kohal, Taur Lillestik, Karmen Nigul, Martin Ojamaa, Anni-Britta Pajoma, Mariliis Pärn, Arne Vunk ja Krislin Elis Varul)

Abiarst on üliõpilane, kes on läbinud arstiteaduse õppekava IV kursuse ning omandanud sellega õiguse asuda arsti juhendamisel ja järelevalve all tööle tervishoiusüsteemi. Abiarstina töötamine võimaldab juba tudengina praktiseerida arsti tööd, et omandada, laiendada ja kinnistada teadmisi ning kujundada oma karjääri. Abiarstindus avardab üliõpilase õppevõimalusi stuudiumi jooksul ja on arstiks õppimisel loomulik etapp.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi abiarstinduse töörühm arendab abiarstinduse süsteemi ning püüab selle kaudu edendada ka Eesti meditsiini. Koostöös Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsiga soovitakse välja töötada toetav süsteem, mis tagaks turvalise ja õppimist soodustava keskkonna tudengile ning parema ja professionaalsema raviteenuse patsiendile.

Süsteemi loomise käigus on võetud vaatluse alla ka Eesti tervishoiusüsteemi valupunktid: õppele lisaks praktilise oskuste omandamise võimaluste loomine, tulevaste arstipõlvkondade motiveerimine jääma kodumaale tööle või pöörduma pärast välismaal kogemuste omandamist tagasi, arstina töötamisel uute abiarstide õpetamine ja juhendamine.

Õppeprorektor Aune Valgule teeb heameelt, et kõiki auhinnatud õppetegusid iseloomustab koostöö ja kestlikkus. „Olulised märksõnad on üliõpilaste algatusvõime, nende kaasatus õppe arendamisse ja tulevikuoskuste omandamine. Nende õppetegude kaudu saavad sisukamalt õppida paljud tulevased üliõpilased,“ ütles Valk.

Õppeteo auhinna kandidaate oli 17. Kiiduväärt ettevõtmised olid ka uudne õppemetoodika, innovaatilised täiendusõppekursused õpetajatele, õpilastele ja arstidele, õppekava muutmine jpm. Kandidaate said esitada kõik ülikoolipere liikmed, auhinnasaajad otsustas ülikooli õppekomisjon. Lisaks valitud õppetegudele tõstis õppekomisjon esile veel keemiakursuste loomist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, immuniseerimise täiendusõppekursuse muutmist täielikult veebipõhiseks ja õpetajatele mõeldud kosmoseteemalise täiendusõppekursuse alustamist. Aasta õppeteo eest makstakse rahalist preemiat 5000 eurot.

Õppekvaliteedi edendamise auhinna sai loodus- ja täppisteaduste valdkonna matemaatika ja statistika instituut.

Auhinnaga avaldatakse matemaatika ja statistika instituudile tunnustust kolmeaastase süsteemse ja järjekindla õppekvaliteedialase töö eest. Kolme aasta eest loodud strateegiaplaani üks alussambaid oli õppekavade areng: siht oli vaadata üle kõik instituudi bakalaureuse- ja magistriõppekavad, määrata kindlaks õpirajad ning kaasajastada õppeaineid. Õpiradade loomise ja visualiseerimise eesmärk anda üliõpilastele terviklik ülevaade õppimisvõimalustest. Strateegiakavas on määratud tegevus ka edasiseks arenguks.

Õppekvaliteedi arendamisse on järjekindlalt kaasatud nii instituudi töötajad kui ka üliõpilased. Õppejõude julgustatakse oma õpetamist analüüsima ja häid kogemusi jagama. Viimane on eriti oluline alustavatele õppejõududele ja ka üliõpilastele, kes on paljude õppeainete praktikumijuhendajad. Üliõpilaste õpetamisoskuste arendamiseks toimuvad korrapärased koosolekud, kus arutatakse õpetatava üle ja antakse soovitusi. Igakuistel töötajate nõupidamistel keskendutakse õppekvaliteeti puudutavatele teemadele. Toimuvad iga-aastased töötajate väljasõiduseminarid, kus on hea võimalus vaadata tagasi möödunud aastale ja teha plaane tulevikuks.

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul teeb rõõmu väga süsteemne, eesmärgipärane ja mitmekülgselt läbi mõeldud tegevus õppekvaliteedi arendamisel. „Arendustegevusse on kaasatud nii instituudi töötajad kui ka õppejõud, toimitakse õppiva organisatsioonina – jagatakse oma kogemust ja õpitakse kolleegi tehtust. Selgelt on paigas ka selle ja järgmiste aastate tegevus õppekvaliteedi arendamisel,“ märkis Valk.

Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse ülikooli instituuti, kolledžit või valdkonda edukalt kavandatud ja kolme aasta jooksul ellu viidud tulemusliku õppekvaliteeti toetava tegevuse eest töötajate ja üliõpilaste koostöös. Õppekvaliteedi edendamise eest antav rahaline preemia on 30 000 eurot.