Semiootika ja kultuuriteooria annab tugeva humanitaarse alushariduse – analüüsioskused ja teadmised kommunikatsioonist ja tähendusloomest kultuuris, ühiskonnas ja eluslooduses. Õpitut saab rakendada erinevatel elualadel, näiteks kultuuri-, meedia- ja filmianalüüsis, ühiskonna- ja ökokriitikas, konfliktianalüüsis ja reklaamiloomes, kommunikatsioonijuhtimises ja loometöös. Semiootika bakalaureuseõpe annab hea aluse edasisteks õpinguteks magistrantuuris ja uurimistööks nii semiootikas kui ka teistel erialadel.
Vaata õppekava lühitutvustust.
Bakalaureuseõpe sisaldab kaht osa - peaeriala ehk semiootika ja kultuuriteooria ning kõrvaleriala:
Tunniplaanid on kättesaadavad ÕISis.
Üliõpilasele oluline info õppekorralduse kohta
Semiootika magistriõpe annab oskuse analüüsida keerukaid semiootilisi nähtusi kultuuri, ühiskonna ja looduse vallast – nii teoorias kui praktikas.
Semiootika ja kultuuriteooria magistrantuuri on oodatud huvilised olenemata varasemast erialast. Kandidaate hinnatakse motivatsioonikirja ja erialakatse (vestluse) kaudu.
Loe õppimise kohta semiootika ja kultuuriteooria magistriõppes.
Täpsem info õppeinfosüsteemis.
Semiootikuid on vaja, et tõlgendada ja mõtestada maailmas toimuvat, meie vilistlased on Eesti elu ja kultuuri aktiivsed kujundajad.
Eestikeelne magistriõpe semiootika ja kultuuriteooria annab teadmisi kultuuri, ühiskonna ja eluslooduse kommunikatsiooni- ja tõlgendusprotsessidest ning oskused neid teadmisi rakendada. Õppima on oodatud huvilised olenemata varasemast erialast.
Bakalaureuseõppes omandatud alusteadmiste juurde annab magistriõpe keerukamate semiootiliste nähtuste tervikliku analüüsioskuse. Süveneda saab nii teooriasse kui ka rakendustesse, spetsialiseeruda kultuuri-, sotsio- või biosemiootika suunal. Kel semiootikataust puudub, saab läbida sissejuhatava valikmooduli.
Õppetöö on tudengisõbralik ja individuaalse lähenemisega.