Juho Kaarlo Sakari Lindholm kaitseb doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge“

28. novembril kell 12.15 kaitseb Juho Kaarlo Sakari Lindholm filosoofia erialal doktoritööd „Knowledge and Practice. A Criticism of the Concept of Knowledge” („Teadmine ja praktika. Teadmise mõiste kriitika”).

Juhendaja: 
teadur Ave Mets, Tartu Ülikool

Oponent: 
professor Sami Johannes Pihlström, Helsingi Ülikool (Soome)

Kokkuvõte
Teadmist on traditsiooniliselt defineeritud kui õigustatud tõest uskumust. Seda definitsiooni tavaliselt küsimuse alla ei seata. Traditsiooniline definitsioon jätab lahtiseks küsimuse, kuidas saaks arusaadaval viisil teadmist isikule omistada: paistab, et on võimalik evida uskumust, ilma, et see kuidagi avalduks ning samuti paistab, et saab avaldada uskumust, mida ei evita. Seega on raske kindlaks määrata, kas keegi üldse midagi teab.

Enamgi veel — peavoolu analüütilised teadmisteoreetikud võtavad tavaliselt omaks kitsa, vaesestatud kogemuse mõiste, mis haarab üksnes vaatlust. Tegevust ja harjumuse kujunemist eiratakse põhjendamatult. Seega on peavoolu analüütiline teadmisteooria täiesti võimetu haarama eksperimentaalse praktika tähtsust.

Ma väidan, et teadmine on praktika. See lahendab ülal mainitud probleemid. Esiteks, praktika avaldub teostuses, mis võimaldab arusaadaval viisil omistada tegijale teadmist. Teiseks, eksperimenteerimine on üks praktika liik teiste hulgas. See laseb lahti üleintellektualiseeritud teadmise mõistest. Ma tuginen klassikalisele pragmatismile.

Järgides John Deweyt ja Karen Baradi defineerin ma kogemuse organismi ja keskkonna koosmõjuna. Definitsiooni kohaselt on kogemus kahesuunaline ning ühtaegu „subjektiivne“ ja „objektiivne“. Ta haarab vaatlust, tegevust ja harjumuse kujunemist. Kogemus leiab aset terviklikus olukorras ning iga olukord on vähemalt potentsiaalselt erinev teistest. Seega on kogemus eksimisvõimeline ning ka eksperimentaalne. Kogemus pakub probleeme, mida lahendada ning lahenduse kujundamine on meie teha. Kõik kogemused on teadmisteoreetilisest aspektist probleemsed. Seepärast peab kogemust käsitlema andmetena ehk märkidena millestki muust, mida ta võiks esindada.

Märkide analüüs näitab, et teostus on teadmise märk. See õigustab (eksimisvõimelise) järelduse teostuselt teadmisele. Sel juhul aga peab teadmist vaatlema praktikana.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 988 3579 3068, pääsukood 980661).