Värske kogumik näitab, kuidas hirm on muutunud tänapäeva meediastunud ühiskonnas üheks keskseks jõuks, kujundades sõnumeid ja suunates avaliku elu arenguid. Raamatu „Through the Lens of Dread: Exploring the Meaning-Making of Fear in the Mediasphere“ („Läbi hirmu prisma: hirmu tähendusloome uurimine meediasfääris“) on toimetanud Merit Maran Tallinna Ülikoolist ja Juri Lotmani semiootikavaramust ning Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel Tartu Ülikooli semiootika osakonnast.
Teos uurib hirmul põhineva tähendusloome avaldumist kultuuris ja ühiskonnas, pakkudes värske vaate sellele, kuidas hirme tänapäeva meediamaastikul konstrueeritakse, vahendatakse ja omaks võetakse. Üks toimetajatest, Mari-Liis Madisson, märgib: „Tänapäevane meediakeskkond muudab hirmu eriti nähtavaks ja jagatavaks. Me ei koge hirmu enam ainult otseste ohumärkide kaudu, vaid meedia poolt vahendatuna, looduna ja võimendatuna. Hirm on saanud oluliseks kommunikatsioonivahendiks.“ Hirmu abil kujundatakse identiteete, luuakse vastandusi, mobiliseeritakse masse ning võimendatakse erinevate ärimudelite majanduslikku potentsiaali.
Kogumikus käsitletavad teemad keskenduvad meedia rollile hirmu kujundamisel ning moodustavad laia spektri: alates hirmu semiootikast ja võõravaenulikkust võimendavatest meedianarratiividest kuni vandenõuteooriate ja tehnoloogilise ebakindluse tõlgendusteni. Raamatu autorite ring on interdistsiplinaarne, hõlmates semiootikuid, poliitika- ja meediauurijaid ning antropolooge: Mihhail Lotman, Laura Gherlone, Aizhamal Muratalieva, Mari-Liis Madisson, Andreas Ventsel, Sara Rebollo-Bueno, Mark Mets, Jens Alven Sjoberg, Martina Gnewski, Katharina Eisch-Angus, Hongjin Song ja Auli Viidalepp.
Kogumik ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas „Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora“ ja sisladab nii teoreetilisi käsitlusi kui ka empiirilisi juhtumiuuringuid.
Hiljuti ilmus kogumiku toimetajatega ka põhjalik intervjuu Novaatoris, kus teoses käsitletud teemad leiavad põhjalikku kajastamist.