Tartu Ülikoolis peeti rahvusvahelist vandenõuteooriate uurimise konverentsi

CONNOR ühendab teadlasi, kes uurivad vandenõuteooriate ajalugu, levikut ja ühiskondlikku mõju. Tartu konverentsi keskne teema oli vandenõuteooriate uurimise kriitiline pööre – küsimus selle kohta, kuidas plahvatuslikult kasvanud uurimisvaldkond peaks omaenda meetodeid, eeldusi ja ühiskondlikku rolli rakendama. Viimase kümnendi jooksul on Brexit, Covid-19 pandeemia, Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja muud üleilmsed kriisid toonud vandenõuteooriad avaliku tähelepanu keskmesse ja muutnud teadlased ühiskondlikes aruteludes nähtavamaks.

Konverentsil osalesid folkloristika, semiootika, meediauuringute, sotsioloogia, politoloogia, ajaloo, religiooniuuringute, kommunikatsiooniteaduse, õigusteaduse ja teiste valdkondade teadlased. Osalejad saabusid Põhjamaadest ja Baltimaadest, aga ka Saksamaalt, Hollandist, Itaaliast, Hispaaniast, Poolast, Ukrainast, Jaapanist, Kanadast, Suurbritanniast ja mujalt.

Kahe plenaarloengu keskmes olid nii vandenõuteooriate tänapäevased väljendusvormid kui ka uurimisvaldkonna arengusuunad. Helsingi Ülikooli kaasprofessor Annastiina Kallius käsitles tehisaru abil loodud propagandavideoid ja nende mõju poliitiliste kujutelmade kujundamisele. Tübingeni Ülikooli professor Michael Butter, üks maailma tuntumaid vandenõuteooriate uurijaid, arutles oma ettekandes valdkonna mineviku ja tuleviku üle, rõhutades vajadust säilitada metodoloogiline rangus ajal, mil huvi vandenõuteooriate vastu kasvab kiiremini kui kunagi varem. Postimehele ja Delfile antud intervjuudes rõhutas Butter, et vandenõuteooriad ei levi ühtemoodi ega tähenda eri ühiskondades sama asja: nende vorm sõltub ajaloolisest kogemusest, poliitilisest olukorrast ja kohalikest hirmudest. Butteri käsitluses on vandenõuteooriad ühtaegu nii maailma seletamise viis kui ka poliitiline ressurss, mida saab kasutada ebakindluse, kriiside ja ühiskondlike pingete tõlgendamiseks ning võimendamiseks. „Euroopa Liidu tasandilgi on järeldus see, et kõigile sama kinganumber ei sobi. Vandenõuteooriad käibivad erinevates riikides väga erinevalt, sellepärast on raske anda ühtset lähenemist ja kohalik taust on hästi tähtis,“ rõhutas Butter intervjuus Postimehele.

Kolmes ettekandes käsitleti vandenõuteooriate seoseid populismi, sõja, migratsiooni, kliimamuutuste, huumori, religiooni, digimeedia ja väärinfoga. Erilist tähelepanu pälvisid ettekanded migratsioonivastastest vandenõuteooriatest Põhjamaades, vandenõunarratiivide rollist sõjalistes konfliktides ja sellest, kuidas liigub väärinfo sotsiaalmeediast poliitikasse. Mitmes ettekandes keskenduti ka huumori tähtsusele kriisides ja konfliktides. Arutleti, milliseid ajalootegelasi ja -sündmusi vandenõunarratiivides kasutatakse, sealhulgas heideti valgust Ukraina sõjameemidele kui vastupanu ja ühiskondliku vastupidavuse vahenditele.

Konverents pakkus huvi ka Tartu Ülikooli üliõpilastele, eriti neile, kes osalesid kevadsemestril folkloristika professori Anastasiya Astapova juhendatud veebikursusel „Conspire“. Kursuse läbis üle 50 üliõpilase ja sel keskenduti vandenõuteooriate ajaloolistele, kultuurilistele ja ühiskondlikele aspektidele. Konverents andis üliõpilastele võimaluse kohtuda valdkonna juhtivate uurijatega ja jälgida rahvusvahelisi teadusarutelusid. Konverentsil osalenud Tartu Ülikooli üliõpilane Lisete Vaarman ütles, et kohtumine näitas ilmekalt, kui mitmekesine ja rahvusvaheline on tänapäevane vandenõuteooriate uurimine. Tema sõnul jäi kõlama mõte, et vandenõuteooriad ei ole pelgalt marginaalne nähtus, vaid peegeldavad ühiskonnas levinud hirme, usalduskriise ja identiteedikonflikte. Sama oluline kui väärinfo ümberlükkamine on mõista, miks inimesed selliste narratiivide poole üldse pöörduvad.

Konverentsi korraldasid CONNOR-i juhatuse esimees Anastasiya Astapova folkloristika osakonnast ning Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel semiootika osakonnast. Korraldustoimkonda kuulusid ka Helen Kästik, Ismet Sulejmanov ja Karl Martin Mäe kultuuriteaduste instituudist. Konverentsi toetasid Eesti Teadusagentuuri projektid „Relational Approach of Strategic History Narratives“ ja „COVID-19 Conspiracy Theories: Contents, Channels, and Target Groups“ ning Euroopa Horisondi projekt DELIAH („Democratic Literacy and Humour“).