Maarja Ojamaa on uus kultuurisemiootika professor

Reedel, 31. oktoobril 2025 valiti Maarja Ojamaa Tartu Ülikooli senati poolt uueks kultuurisemiootika professoriks.

Maarja Ojamaa peamised uurimishuvid on kultuuripärandi transmeedialine vahendamine ja digitaalsete kultuuriandmebaaside tähendusloome ja kasutuspraktikad. Samuti kultuurihariduse semiootika ja kultuuriline autokommunikatsioon.

Kandideerides kultuurisemiootika professuurile pidas ta avaliku loengu, mis on ka järelvaadatav, teemal „Kultuur kui haridus: digiajastu kultuurisemiootika vaade“. Loeng pakkus Tartu kultuurisemiootika traditsioonist lähtuva tõlgenduse kultuurist kui hariduslikust mehhanismist. Selle keskmesse asetub digiajastu, mida iseloomustavad muuhulgas ekraanide vahendus, transmeedialisus ehk lugude ja laiemalt sõnumite vahendamine erinevates meediumites (sõnalistes, pildilistes, helilistes jne), andmebaaside loogika ning muutused osa-terviku suhetes. Need kõik mõjutavad oluliselt mälu- ja tõlgenduspraktikaid.

Maarja Ojamaa kuulub semiootika osakonna transmeedia uurimisrühma ja on seda koos emeriitprofessori, Peeter Torpiga, juhtinud alates 2015. aastast. Uurimisrühma laiem eesmärk on arendada Tartu kultuurisemiootika traditsioonist lähtuvat metoodikat, mis aitab mõtestada kaasaegse kultuuri kompleksseid vahendusprotsesse erinevates meediumites ja diskursustes. Peamiselt tehakse seda eeskätt eesti kultuuri materjalil ja eesti kultuuri jaoks oluliste probleemide analüüsiks, kuid uurimistöö tulemused on üldistusvõimelises ka kultuuridevahelises perspektiivis. Lisaks teadustööle tegeleb uurimisrühm tulemuste rakendamisega haridusvaldkonnas, tänu millele on arendatud välja veebipõhine õpikeskkond koolidele, õpilastele ja teistele huvilistele Haridus Erkaanil, mis sisaldab eri teemade käsitlusi: Kirjandus Ekraanil, Ajalugu Ekraanil, Identiteet Ekraanil, Loodus Ekraanil, Eesti kinoklassika ja Dostojevski Ekraanil. Samuti viib uurimisrühm läbi õpetajate täiendkoolitusi.

Ojamaa on alates 2021. aastast teadusajakirja Cultural Science Journal rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liige ning kuulub alates 2010. aastast Eesti Semiootika Seltsi (2012-2014 juhatuse liige).

2020. aastal sai ta semiootika seltsi aastaauhinna „Semiootiline jälg“.