JÄRELVAATA audoktor Paul Cobley loengut lähi- ja kauglugemise vastandusest ja selle kriitikast

2. detsembril 2025 pidas Tartu Ülikooli audoktoriks kuulutatud Paul Cobley Lotmani loengute sarjas avaliku ettekande „Thinking: close and distant“ („Mõtlemine: lähedalt ja distantsilt“). Loeng on kõigile järelvaadatav.

Image

Hoolimata Lacková ja Faltýneki (2021), Compagno (2018) ja Fontanille'i (1992) töödest on semiootika olnud valdavalt suunatud kvalitatiivsele lähilugemisele, mitte kvantitatiivsetele lähenemistele (Sonesson 2026). Seega tekib küsimus: kui olulised on semiootikas mõõtkava ja kvantiteedi teemad ning kuidas suhestuvad need lähilugemise kui praktika tähtsusega?

Paralleelselt digihumanitaaria tõusu ja võimalustega, mida pakuvad suurandmete analüüs ja teised arvutuslikud meetodid, algatas Moretti 2013. aastal kauglugemise (ingl distant reading) projekti, mis vastandus traditsioonilisele lähilugemisele (ingl close reading). Samas oli Moretti juba 2000. aastal Annaalide koolkonna meetodit käsitledes toonud esile kauglugemise potentsiaali. Võib väita, et arvutuslikel meetoditel on veelgi pikem ajalugu (Igarashi 2015). Lähilugemise ja kauglugemise vastandust seostatakse sageli mõõtkava küsimusega, vahel koos järeldusega, et kauglugemine põhjustab tähelepanu hajumist ja keskendumisvõime vähenemist (SubStance'i toimetajad 2009).

Avatud loengus käsitleb Cobley kauglugemise kriitikat ja lähilugemisele vastandumist ning seab kahtluse alla arusaama, et lugemise mõõtkava/ulatus on otseselt seotud tõlgenduse kvaliteediga – emotsionaalselt nüansirikkama lähenemisega, mis rõhutab lugeja rolli „kirjandusliku mõõtkava väliste ja sisemiste tegurite“ kaalumisel (Orlemanski 2014: 230). Cobley näitab, et mõõtkava küsimus on märksa keerukam, kui kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite näiline vastandus lubaks arvata (Eve 2019). Ta püüab näidata, kuidas uued arutelud lugemise olemuse üle (Trasmundi ja Cobley 2021; Engberg-Pedersen jt 2023) seavad kahtluse alla ja samas täiendavad tehisaru mõõtkavaga seotud ootusi ja lubadusi.

Image

Paul Cobley on avaldanud üle saja teadusartikli, mitu monograafiat ja toimetanud kümneid kogumikke. Ta keskendub semiootikale ja narratoloogiale ning semiootika koolkondade ja uurimisvaldkondade sidumisele. Cobley on pühendunult tegelenud semiootika teadustööde avaldamisvõimaluste loomisega, toimetades olulisi semiootikaajakirju ja nimeka De Gruyteri kirjastuse raamatusarju. Ta on kirjutanud semiootikaõpiku „Semiotics for beginners“ (eesti keeles „Juhatus semiootikasse“ (2002)), mis on tõlgitud 18 keelde.

Cobley koostöö Eesti semiootikutega sai alguse 1990ndatel, mil ta jõudis ka esimesi kordi Tartusse. Ta on edendanud siinsete kultuuri-, bio- ja sotsiosemiootika erialade rahvusvahelist tuntust, aidates Eesti teadlastel avaldada oma tulemusi ja vaatenurki tunnustatud teaduskirjastuste kogumikes ning ajakirjade erinumbrites. Cobley koostöö Tartu semiootikutega raamatusarja „Semiotics, Communication and Cognition“ koostamisel ja toimetamisel suunab eriala praegugi.

Emeriitprofessor Paul Cobley nimetati Tartu Ülikooli audoktoriks 2025. aastal silmapaistvate saavutuste eest semiootika, meediauuringute, kirjandus- ja kommunikatsiooniteaduse alal ning suurte teenete eest Eesti semiootika rahvusvahelisel edendamisel ja toetamisel. Audoktori nimetuse ja medali andis rektor üle rahvusülikooli aastapäeva aktusel 1. detsembril 2025.