Järelvaadatavad: kultuurisemiootika professoriks kandideerijate, Maarja Ojamaa, Sara Bédard-Goulet ja Mari-Liis Madissoni, venia legendi avalikud loengud

8. oktoobril 2025 pidasid Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professoriks kandideerijad, Maarja Ojamaa, Sara Bédard-Goulet ja Mari-Liis Madisson, järjestikku kolm venia legendi loengut. Avalikud loengud on järelvaadatavad UTTV vahendusel loengupealkirja lingi alt.

Maarja Ojamaa, Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor
„Kultuur kui haridus: digiajastu kultuurisemiootika vaade“

Loeng pakub Tartu kultuurisemiootika traditsioonist lähtuva tõlgenduse kultuurist kui hariduslikust mehhanismist. Selle keskmesse asetub digiajastu, mida iseloomustavad muuhulgas ekraanide vahendus, transmeedialisus ehk lugude ja laiemalt sõnumite vahendamine erinevates meediumites (sõnalistes, pildilistes, helilistes jne), andmebaaside loogika ning muutused osa-terviku suhetes. Need kõik mõjutavad oluliselt mälu- ja tõlgenduspraktikaid. Protsesside mõtestamise rakendusliku väljundina tutvustan oma venia legendi loengus Tartu Ülikooli transmeedia uurimisrühma arendatavat õppevara platvormi „Haridus Ekraanil“.

Maarja Ojamaa on Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor, kelle peamised uurimisteemad on digikultuuri semiootika, kultuurihariduse semiootika ning kultuuriline autokommunikatsioon ja transmeedialisus.

Sara Bédard-Goulet, Tartu Ülikooli keskkonnahumanitaaria külalisteadur
“Semiotics of Loss in Contemporary Fiction and Art” („Kaotusesemiootika kaasaegses kirjanduses ja kunstis”. Loeng on inglise keeles.

Tänapäeva üha ebakindlamates ühiskondades ja ökoloogilistes süsteemides seisame silmitsi ulatusliku kaotusega – olgu see kultuuriline, keskkondlik või eksistentsiaalne. Loengus uurin, kuidas kaasaegne kirjandus ja kunst jäädvustavad inimeste reaktsioone sellisele kaotusele. Keskendun reaktsioonide spektrile eitamisest kuni leinani ja vaatlen protsesse, mille kaudu tulevad inimesed oluliste objektide kadumisega toime. Oma esteetiliste strateegiate kaudu ei esinda kirjandus ja kunst üksnes kaotuse dünaamikat, vaid kaasavad publikut ka katsetama, mida kaotus tähendab ja kuidas seda vahendatakse.

Sara Bédard-Goulet on Tartu Ülikooli keskkonnahumanitaaria külalisteadur, kelle peamised uurimisteemad on keskkonnahumanitaaria ja ökoloogiline kriitika, nüüdisaegne prantsuskeelne kirjandus ja loovuurimus.

Mari-Liis Madisson, Tartu Ülikooli semiootika teadur
„Kultuurisemiootiline vaade vandenõuteooriatele“

Seoses viimasel kümnendil kogetud koroonapandeemia ja muude kobarkriisidega on vandenõuteooriate uurimises toimunud tõeline plahvatus: iga päev lisandub uusi akadeemilisi käsitlusi, rakkerühmade raporteid, rääkimata murelikest sotsiaalmeediapostitustest. Vandenõuteooriaid seostatakse polariseerumise ja usalduse murenemisega demokraatlike osalusprotsesside ning teadusliku autoriteedi ja institutsioonide suhtes. Seetõttu on nende arutelude keskmes sageli püüe infokorratuses korda luua ja vandenõuteooriaid vaigistada. Oma venia legendis näitan, miks on vandenõuteooriate käsitlemisel oluline kultuurisemiootiline vaatepunkt, mis ei piirdu probleemikeskse lähenemisega, vaid uurib konspiratsiooniteooriatega seotud tähendus- ja suhtlussfääre ning kultuurimälu kihistusi. Tutvustan lühidalt selle lähenemise peamisi fookusi ja analüütilisi võimalusi.

Venia legendi (ladina keeles „luba lugeda“) on professori ametikohta taotlevate kandidaatide traditsiooniline avalik loeng oma õpetamisoskuse näitamiseks.