2024. aasta lõpus ilmus eesti keeles Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professori Peeter Toropi raamat „Totaaltõlge“ – teos, mille keskmes on kultuuri kui keeruka ja mitmekihilise tõlkeprotsessi mõtestamine.
Raamatu aluseks on arusaam kultuurist kui pidevast tõlkemehhanismist ja vahendamises toimivast eneseväljendusest ja identiteedi loomisest. Torop lähtub eeldusest, et erinevad kultuurilised vahendusviisid – olgu need keelelised, visuaalsed või meediumipõhised – on tõlgendatavad, liigitatavad ja võrreldavad tõlkeprotsessi universaalse teoreetilise mudeli abil. Selline lähenemine võimaldab paremini mõista kultuuri sidusust ja elujõulisust.
Autor rõhutab, et kultuuriline sidusus sünnib eelkõige kultuurimälu ja tõlkimise – teiste kultuuride vahendamise – kaudu. Loominguline eneseväljendus ja sellele järgnev mitmekesine tagasiside tagab kultuuri elurikkuse. Näiteks kirjandusteose vahendamine filmi, teatri, balleti või illustratsiooni kaudu on üks võimalus rahvuskultuuri eneseteadvustamiseks.
Raamatu eestikeelse versiooni sünd kujunes pikaajaliseks protsessiks. „Püüdsin erinevate huviliste utsitamise mõjul mitmeid kordi tõlkimist alustada, kuid alati jõudsin olukorda, kus tahtsin igat lauset ümber teha. Sain aru, et tõlkimine tähendaks ikka uue raamatu kirjutamist“, sõnas Torop. Lõpuks valmis tõlge tänu kolleegide – Silvi Salupere ja Tanel Perni – suurele panusele. Tanel Pern oli juba tõlkinud Juri Lotmani artikleid Salupere toimetatud kogumiku jaoks ning ta nõustus ka „Totaaltõlke“ eesti keelde tõlkima. Salupere, kes oli ka venekeelse esmatrüki toimetaja, aitas teksti selgemaks ja sidusamaks muuta ja viiteid ajakohastada ning leida hilisemate eestinduste tsitaate. Kuna osa tekstikatkeid oli ka varem eesti keeles ilmunud, siis sai neid ka Toropi algses sõnastuses kasutada. Algsele versioonile lisas Torop ka sissejuhatuse ja edasijuhatuse.
„Totaaltõlge“ ilmus algselt vene keeles, kuid sellest on aastate jooksul ilmunud tõlked ka poola, itaalia ja ukraina keelde.