#EmotsioonideVõim: uus kogumik toob esile afektide mõju ja avaldumise poliitikas ja ühiskonnas

Uus kogumik näitab, kuidas tunded ja afektid kujundavad poliitilisi identiteete, võimendavad kriisiaegadel polariseerumist ning muudavad avaliku arutelu sageli emotsionaalseks vastandumiseks. „Power of Emotions. On the Affective Constitution of Political Struggle“ („Emotsioonide jõud. Poliitilise võitluse afektiivne aluspõhi“ ) toimetajateks on Tartu Ülikooli poliitika ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ja Tallinna Ülikooli valitsemise- ja poliitikaanalüüsi professor Peeter Selg.

Suve lõpus ilmunud kogumik uurib emotsioonidel põhineva tähendusloome avaldumist kultuurilisel ja ühiskondlikul tasandil, näidates eri perspektiividest, kuidas emotsioonid, diskursus ja kultuurikontekst kujundavad poliitilisi identiteete, hirmustsenaariume, valeinfo kampaaniaid, polariseerumist ja muid nähtusi võrgustunud ühiskonnas. Raamatu autorite ring on interdistsiplinaarne, hõlmates semiootikuid, poliitika- ja meediauurijaid ja (kultuuri)psühholooge ning see ilmus kirjastuselt Springer.

Poliitilised identiteedid ja kogukonnad vormuvad sotsiaal- ja massimeedias eeskätt inimeste emotsionaalsete reaktsioonide kaudu päevauudistele. Seda võimendab asjaolu, et veebisuhtlus on valdavalt audio-visuaalne. Eriti hästi tuleb see esile kriisiaegadel – olgu teemaks migratsioon, COVID-19 pandeemia või sõda Ukrainas.

Sellistes olukordades põimuvad avalikud arutelud tihti inimeste isiklike tunnetega. Nähtavaks ja populaarseks saavad sildid, pildid ja teemaviited (#hashtag’id), mis koondavad erinevad nähtused ühe lihtsa märgi alla.

Image

Kogumiku koostamise üheks põhjuseks oligi paremini mõista, kuidas emotsioonid ja afektid tähendusloomet kujundavad. Nagu üks toimetajatest, Andreas Ventsel, märgib: „Selline kogukondade tekkimise viis on ühtaegu ebastabiilne ja lühiajaline, aga ka ohtlik, sest keerulised ühiskondlikud ja poliitilised probleemid taandatakse lihtsustatud „jah/ei“ valikuteks." Nii muutub sisuline arutelu ja argumentidel tuginev probleemilahenduse järjest raskemaks – arutelu asendub emotsioonidel põhineva vastandumisega, kus ollakse kas poolt või vastu.

Kogumik ilmus sarjas „Theory and History in the Human and Social Sciences“ ja sisladab nii teoreetilisi käsitlusi kui ka empiirilisi juhtumiuuringuid.

Lisalugemist:

• Andreas Ventsel: ajaloo politiseerimine Kremli vandenõunarratiivides, ERR 17.07.2025.
• Andreas Ventseli ettekanne „Sõnade hirmutav jõud“ Tartu Ülikooli vabariigi aastapäeva kontsertaktusel 21. veebruaril 2025.
• Ilmus esimene põhjalik eestikeelne raamat vandenõuteooriate, varjatud märkide ja salaühingute tähendusmaailmast. 1.11.2023

Vaatamiseks:

• Andreas Ventseli inaguratsiooniloeng 13.11.2024 „Heidutuse semiootika ja strateegiline kommunikatsioon julgeoleku valdkonnas“ UTTV-s.
• Vaba Akadeemia: Andreas Ventsel & Mari-Liis Madisson räägivad vandenõuteooriates 24.05.2024.