Esmaspäeval, 11. mail 2026 peab mõtteloo seminaris ettekande Marju Luts-Sootak (õiguse ajaloo professor, Tartu Ülikooli), kes kõneleb teemal „„Eesti rahva hingeelule vastab kollegiaalne ühiskondline korraldus“ – Jüri Uluots eestlase kollektiivsest loomusest“.
Kõik huvilised on oodatud!
Ettekande kokkuvõte:
Jüri Uluots (1890-1945) on tuntud eelkõige selle kaudu, et viimase peaministrina sõdadevahelise aja Eestis pidi ta Nõukogude okupatsiooni järel üle võtma presidendi kohustused ja sõja lõpus mängima oma rolli ka Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse kindlustamisel. Mõneti varjule on jäänud asjaolu, et Uluots oli sõdadevalise aja Eesti mõlema põhiseaduse (1920 ja 1937) üks põhiautoreid ja ka 1933. aasta põhiseadusmuudatused toetusid selle projekti eeskujule, mille väljatöötajate seas oli Uluots. Aktiivse poliitiku ja ülikooli professorina oli Uluots varmas oma ideid levitama nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üks tema põhiteese võib kõlada meile tänapäeval mõneti kummastavalt: eestlane olevat oma loomult ja loomupäraselt ühiskondlikult korralduselt kollegiaalse või koguni kollektivistliku kalduvusega. Ettekandes vaadeldakse ja analüüsitakse selle idee väljendamist ja arendamist Uluotsa loomingus. Küsitakse ka selle järele, millised siis pidid olema kollegiaalsuse konkreetsed avaldumisvormid Eesti rahva ajaloos ja Uluotsa kaasajas.
Mõttelugu ehk mõtteajalugu (inglise keeles intellectual history) on valdkond, mis uurib filosoofilisi, ühiskondlikke, teaduslikke ja teisi ideid nende ajaloolises kontekstis. Tartu Ülikooli tudengid, kes on mõtteloost huvitatud, saavad läbida ka Euroopa ja Eesti mõtteloo kõrvaleriala – 60 EAP.
Lähemalt saab mõtteloost lugeda mõtteloo professuuri kodulehelt. Tartu Ülikooli mõtteloo professor on Pärtel Piirimäe.
Huvilistel soovitame kuulata ka mõtteloo taskuhäälingut „Kõnelev lehekülg".
