AINULT JUMAL VÕIB MEID PÄÄSTA:
tehnoloogia, ökoloogia ja teoloogia 21. sajandil
Teise maailmasõja järel kirjutatud mõjukas essees iseloomustab Heidegger loodusmaailma taandamist tootmise ja tarbimise ressursiks kui modernsuse põhikriisi. Heideggeri väitel on selle kriisi juured meie tehnoloogilises maailmavaates ning selle tagajärgede hulka kuuluvad püha kadumine, looduse rikkumine ja meie kodu hävitamine. Kui Heideggerilt küsiti 1966. aasta intervjuus, kas me saame midagi ette võtta „planetaarse tehnoloogia“ põhjustatud kriisi vastu, vastas ta kuulsaks saanud sõnadega: „Ainult Jumal võib meid päästa.“ Kuigi Heideggeri modernse tehnoloogia analüüs on sõjajärgsel ajal sügavalt mõjutanud nii kultuurikriitikuid kui ka keskkonnaliikumisi, on tema väidet, et „ainult jumal võib meid päästa“, sageli kõrvale heidetud kui sisutühja mõtteavaldust, mis ei paku meile vahendeid meie ees seisva kriisiga võitlemiseks. Käesolev loeng lähtub aga Heideggeri suhestumisest Nietzschega, näitamaks, et tema pöördumine jumaliku poole pakub siiski paljutõotavat ja potentsiaalselt mõjusat vastust modernse tehnoloogia põhjustatud ohtudele. Täpsemalt väidetakse loengus, et vastupidiselt Nietzschele peab Heidegger usku Jumalasse elujaatavaks niivõrd, kuivõrd see sunnib meid piirama oma soovi üha enam toota ja tarbida. Sellest vaatenurgast võib Heideggeri väidet „ainult Jumal võib meid päästa“ mõista üleskutsena askeesi tänapäevasele vormile, milles loodusmaailma käsitatakse meie planeedi elu püha allikana.
Aaron James Wendland on Londoni King’s College’i avaliku filosoofia teadur (vision fellow). Hiljuti avaldas ta ajakirja Studia Philosophica Estonica Venemaa-Ukraina sõjale pühendatud erinumbri. Tema raamatute hulka kuuluvad Wittgenstein and Heidegger, Heidegger on Technology, and Heidegger’s Being and Time: A Critical Guide. Aastatel 2018–2022 toimetas ta ajakirjas The New Statesman populaarset filosoofiaveergu Agora ning on kirjutanud esseid ja teinud taskuhäälingusaateid väljaannetele ja meediakanalitele The New Statesman, The New York Times, The Toronto Star, The Canadian Broadcasting Corporation, The Australian Broadcasting Corporation, The Moscow Times, The Kyiv Independent ja Ukraine World. 2015. aastal oli ta üks Londoni King Kolledži filosoofia ja kunstikeskuse asutajatest ning viimasel ajal on ta kirjutanud Eesti kunstielust väljaannetele Sirp, Vikerkaar, Delfi, Kunst.ee, ERR ja Estonian World.
Filosoofia osakonna kollokviumid ja avatud seminarid
