13. oktoobril kell 14.15 kaitseb Krista Simson semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Visuaalkunsti väljendusvahendid semiootilise analüüsi kontekstis”.
Juhendaja:
professor Peeter Torop, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Ülo Pikkov, Eesti Kunstiakadeemia
Kokkuvõte
Väitekirja „Visuaalkunsti väljendusvahendid semiootilise analüüsi kontekstis“ eesmärk on uurida visuaalsemiootilise analüüsi ja kunstipraktikate lõimimise võimalusi. Uurimuse keskne argument on, et visuaalsemiootilise analüüsi ja kunstipraktikate lõimimine on teostatav eeldusel, et visuaalkunsti tõlgendamise protsesside analüüsi kõrval lähtutakse ka kunstiteose loomisprotsesside analüüsist.
Visuaalkunsti teose elementide ja kompositsiooni semiootilisele analüüsile lähenetakse protsessilisuse vaatenurgast. Visuaalsemiootika seisukohast kujutab tähendusloome elementide ning neist moodustatud kompositsioonide analüüs endast mikrotasandi analüüsi. Põhimõtted, millel mikrotasandi kompositsioonid baseeruvad, kajastuvad nii suuremates tähendusüksustes kui kogu käsitluses tervikuna. Niisiis on väitekirjas esitatud analüüsi puhul tegemist üldgeneratiivse lähenemisega, mis keskendub tähendusloome üldistele põhimõtetele ja mehhanismidele, mitte konkreetsete loomeprotsesside analüüsiga. Teoreetilise raamistiku seisukohast oli oluline jälgida protsessi, kuidas 20. sajandi alguse vene vormikoolkonna ja avangardistliku kunsti teoreetilised impulsid kandusid üle Praha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikasse ja avangardi praktikad lõimusid uue meedia lahendustesse.
Väitekirja panus seisneb semiootilise analüüsi ja visuaalkunsti praktikate lõimimise aluste kaardistamises ning selleks vajaliku terminoloogia loomise lähtekohtade väljatöötamises. Arvestades visuaalse kommunikatsiooni plahvatuslikku kasvu, leiab autor, et semiootika kui distsipliini seisukohast on oluline lõimida semiootiline analüüs visuaalkunsti teooriate ja praktikatega.
Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 938 7827 7466, pääsukood 313551).