Konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg?“
15. novembril Tartus toimuval konverentsil käsitletakse teaduse keskkonnamõju ja otsitakse võimalusi selle vähendamiseks. Üritus toimub Omicumi hoones, Riia 23b/2–105.
Teadust ja tehnoloogiat käsitletakse kliimamuutuste oludes kui päästerõngast, mis aitab lahendada ka kõige keerulisemaid probleeme. Optimistid arvavad, et küsimus on vaid ajas, mis lahenduste leidmiseks kulub. Samas ei sünni teadustöö tühjalt kohalt ega loo vaid intellektuaalseid pärle. Vahest polegi teadus üksnes võluvits, mis alati lahendusi pakub, vaid on ka ise osa probleemist?
Teadmiste loomisega kaasnev keskkonnamõju võib avalduda näiteks energiakuluna, mida on vaja laboriseadmete käitamiseks või arvutusvõimsuse kasutamiseks. Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul tuleb nii laboriteadustes kui ka meditsiinipraktikas arvestada energiakulu kõrval rohkete ühekordse plasti jäätmetega, mida on keeruline käidelda ja mille taaskasutusvõimalused on läbi uurimata. Keskkonnajälg on ka sotsiaal- ja humanitaarteadustel ning mäluasutuste tööl. Kestliku arengu keskuse juhi Margit Kelleri sõnul kutsub konverents muu hulgas mõtlema teaduse tegemise protsessist laiemalt. „Teaduse keskkonnajälg hakkab moodustuma juba uurimisküsimuse püstitamise etapis. Oluline pole ju mitte ainult see, kuidas, kui säästlikult me teadust teeme, vaid ka mida ja miks me uurime,“ selgitas Keller. Kas kestlikum teadustöö on võimalik? See küsimus ei köida üksnes teadlasi ja teadusasutusi, vaid üha enam ka teadusrahastajaid.
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning kestliku arengu keskus. Päeva juhivad TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets ja kestliku arengu keskuse juht, sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller.
10.00–10.30 tervituskohv ja registreerumine
10.30 avasõnad, Tõnu Esko, Tartu Ülikooli arendusprorektor
Martin Farley on Londoni Ülikooli Kolledži kestliku teaduse juht.
Teadusel on maailma mõistmisel võtmeroll. Samas kaasneb teadustööks vajaliku ressursikasutusega (energia, materjalikulu) sageli märkimisväärne keskkonnamõju. Nii on ka teadusrahastajad hakanud üha enam rääkima ka teadustöö nullnetoheite eesmärgi vajalikkusest. Farley selgitab oma loengus, mida saab ette võtta keskkonnasõbralikuma, kulutõhusama laboriteaduse tegemiseks.
Tutvu ka Martin Farley arvamuslooga ajakirjas Nature: „How green is your science? The race to make laboratories sustainable“.
Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling vaatab oma ettekandes teaduse keskkonnamõjust rääkides laboriteadustest kaugemale.
Teaduse ökoloogilisest jäljest rääkides peetakse tihti silmas eksperimentaalteadustega kaasnevat keskkonnamõju (nt laborite energiakulu või ühekordselt kasutatavad tarvikud). Ettekandes juhitakse aga tähelepanu teaduse sisulisele kestlikkusele ning ka kvalitatiivse humanitaar- ja sotsiaalteadusliku uurimistöö kontekstis olulisele metodoloogilisele jäljele.
Krista Kupits on kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik.
Ringmajandus pole enam võõras termin ning kõigile on selge, et kestliku majandusmudeli abil saame hoida nii keskkonda kui ka majandust. Ettekandes räägitakse lähemalt, kuidas ringmajandust kiirendada ning millised toetusmeetmed ja võimalused selleks on.
BiotaTec OÜ teadur Jaan Vihalemm tutvustab oma ettekandes bioleostamise teel elektroonikaromude väärindamise võimalusi.
Igal aastal toodetakse maailmas elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid ehk e-romusid üle 50 megatonni ning see kogus suureneb 5% aastas. See on üks kiiremini kasvav jäätmeliik, millest vaid 20% leiab ametlikult taaskasutamist.
Võrreldes tavapäraselt kaevandatavate maakidega sisaldab e-romu tavaliselt 10–100 korda rohkem vääris- ja plaatinarühma metalle, mida kasutatakse nt rohelise vesiniku tootmiseks. Nii on e-romu väärtuslik kõrgväärtuslike metallide alternatiivne allikas.
Bioleostamine ehk mikroorganismide kasutamine metallide eraldamiseks on majanduslikult tasuv, väikese energiakulu ning CO₂ heitega meetod e-romu väärindamiseks.
Andre Visse tutvustab oma ettekandes, kuidas Eesti suurim telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiettevõte on tegelenud oma keskkonnamõju mõõtmisega ja milles seisnevad globaalse tehnoloogiasektori väljakutsed selles vallas.
13.00–14.00 lõunapaus Omicumi aatriumis
OÜ Paikre operatsioonide juht Keit Nestor tutvustab lähemalt Eesti jäätmetekkestatistikat: kui palju jäätmeid tekib, palju kogutakse ja mida suudetakse taaskasutada.
Paikre OÜ on Pärnu linnale kuuluv täisteenust pakkuv jäätmekäitlusettevõte. Ettekandes antakse kiire ülevaade Eesti jäätmete käekäigust ja vaadatakse, milline on siinsete jäätmete keskkonnamõju. Samuti arutletakse, kas nn valges bioloogias praegu veel kogumata jäätmeid saaks kasutusse võtta.
Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa avab oma ettekandes teadus-ja arendustegevuse mõju ühiskonna jätkusuutlikkusele eri vaatenurkadest. Enamlevinud ja ilmselt ka lihtsaim on lähenemine, mille puhul võetakse arvesse enda tehtud valikuid, näiteks seda, kas ressursse on kasutatud mõistlikult ja säästvalt, kas on arvestatud keskkonnamõjuga - näiteks kas või koosoleku planeerimisel ja reisimisel. Paraku on see eduka teadus- ja arendustegevuse kõige väiksem ja ebaolulisem keskkonnamõju ning jätkusuutmatuse juured asuvad palju sügavamal.
Reet Mägi on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse osakonna juhataja.
Ülikooli muuseumid said tänavu rohelise muuseumi märgised. Ettekandes selgitatakse, mida tähendab rohelise muuseumi staatus muuseumide igapäevasele toimimisele ning tegevustele, mida pakutakse publikule. Taustaks avatakse ka kestliku arengu suundi muuseumimaastikul Eestis ja rahvusvaheliselt.
Tartu Ülikooli keskkonnanõunik Mari-Liis Štrik-Ott teeb ettekande äsja valminud Tartu Ülikooli keskkonnaülevaate tulemustest.
Ülikoolil on vastutus mitte ainult tulevaste põlvkondade harimisel ja uute teadmiste loomiseks vajalike tingimuste võimaldamisel, vaid ka organisatsioonina keskkonnasäästlikult tegutsemisel.
Ettekanne pakub esmakordset ülevaadet ülikooli keskkonnakorraldusest ja -tegevustest aastatel 2019–2022. Koostatud keskkonnaülevaade koos ülikooli CO2 heite arvutusega on lähteinfo üle-ülikooliliseks kaasavaks aruteluks keskkonna põhimõtete kehtestamisel ja eesmärkide seadmisel.
15.20–15.40 kokkuvõte, aruteluring
15.40–16.00 kohvipaus
16.00–17.00 paralleelsed töötoad
Krista Kupitsa eestvedamisel arutletakse, milliste praktiliste tegevustega saab kontori või organisatsiooni keskkonnajälge vähendada.
Reet Mägi eestvedamisel räägitakse praktilistest võtetest, kuidas teaduse populariseeirmise keskkonnamõju vähendada.
Kuidas konverentsile tulla?
Soovitame kaugemalt tulijatel tulla konverentsile ühistranspordiga. Kui vajate siiski parkimiskohta, siis lähimad parklad asuvad Pauluse kiriku kõrval (Riia 27) (tasuta parkimine 120 minutit) ja Hektori hosteli taga (Riia 26a), kus on tasuta parkimisala.
Konverentsi toetaja: projekt Alliance4Life_ACTIONS on rahastatud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ toetuslepingu nr 964997 alusel.
