Teadustöö semiootika osakonnas

Tartu Ülikooli semiootika osakond on üks selle valdkonna juhtivaid teaduskeskusi maailmas. Teadustöö peamisteks suundadeks on kultuurisemiootika, bio-, zoo- ja ökosemiootika ning poliitika- ja sotsiosemiootika, samuti semiootika teooria ja ajalugu.

Kultuurisemiootika

Märksõnad: kultuur; digikultuur; kultuuriidentiteet; kultuurivahendus; Juri Lotman; transmeedialisus. 

Kultuurisemiootika uurimisvaldkonnaks on erinevate märgisüsteemide kui kultuurikeelte (kirjandus, film, teater, digiplatvormid jne) suhestumine kultuurikommunikatsioonis, kultuurivahenduse, tähendusloome ja kultuuritekstide analüüs ning kultuuriidentiteeti ja kultuurimälu kujundav autokommunikatsioon. Uurimissuund tegeleb kultuuridünaamika analüüsiga nii digikultuuri kui transmeedialiste protsesside kontekstis. Sellega kaasneb traditsioonilise kultuurikommunikatsiooni ümbermõtestamine ning kultuuriidentiteedi kestlikkuse tagamiseks uute vahendite arendamine.  Sealhulgas koostame üldhariduskoolidele suunatud kultuurihariduslikke õppematerjale. Samuti tegeleme Juri Lotmani ja Tartu kultuurisemiootika traditsiooni uurimise ja arendamisega tänapäeva kultuuri kontekstis. 

Kultuurisemiootika professuuri koduleht

Haridus ekraanil koduleht

Bio-, zoo- ja ökosemiootika

Märksõnad: semiootika, omailm, liigiline mitmekesisus, biokommunikatsioon, ökokultuur, ökosüsteem. 

Bio-, zoo- ja ökosemiootika uurimissuund tegeleb märkide ja tähendustega (vahendatud suhetega) looduses eri tasanditel organismi siseilmast ökosüsteemini, loomade kommunikatsiooni ning kultuuri ja keskkonna tähenduslike suhete uurimisega. Suuna teoreetilisteks ja metodoloogilisteks lähtealusteks on Jakob von Uexkülli omailmateooria, mis põhineb arusaamal, et iga loom (ka inimene) tajub maailma oma vaatepunktist. Lähtekohtadeks on ka keele-eelsete märgitüüpide kirjeldamine, ning tähendussuhete modelleerimine ja arusaam eri tähendustasandite seotusest. Täpsemalt tegeletakse uurimisrühmas biosemiootika teoreetiliste alustega, liigiülese esteetika uurimisega, märgisuhetega ökosüsteemides ja kooslustes ning liikidevahelise kommunikatsiooni uurimisega hõlmates nii loomade omailmu kui inimeste kohalikku keskkonnateadmist. Samuti uuritakse liikide väljasuremise ja keskkonnakonfliktide semiootilisi aspekte, kultuuri rolli kliimakriisis, looduse representatsioone kirjanduses ning märgisuhteid paljuliigilises linnakeskkonnas. Uurimisrühm on osalenud Euroopa naaritsa taasasustamise uurimises Eesti saartele ja edendanud looduspõhiseid lahendusi Tartu Ülejõe piirkonnas. Bio-, zoo- ja ökosemiootika uurimissuuna olulisus seisneb võimekuses uurida kultuuri- ja looduse märginähtusi üheskoos, pakkuda võimalusi nende taassidustamiseks ja seeläbi töötada välja süvalahendusi keskkonnakriisile.  

Bio-, zoo- ja ökosemiootika koduleht

Poliitika- ja sotsiosemiootika

Märksõnad: võimusuhted, manipulatsioon, infokorratus, vandenõuteooriad, strateegiline kommunikatsioon, ruumiloome, kogukonnad. 

Poliitika- ja sotsiosemiootika fookuses on tähenduslikud üksused ja tähendusloome ühiskonnas, sotsiaalse reaalsuse kujundamisel ja inimestevahelises suhtluses. Rühm uurib ühiskondlik-kultuuriliste nähtuste autokommunikatiivset ja eneseleviitavat loomist ja korrastamist, võimusuhete konstrueerimist avalikus suhtluses ja infomõjutustegevusega seotud tähendusloomet ning ruumilise keskkonna kasutamist (linna) ühiskonna kujundamisel. Poliitika- ja sotsiosemiootika kasutab erinevate valdkondade, sealhulgas semiootika, diskursuseteooria, julgeoleku-uuringute, visuaaluuringute, retoorika ja poliitilise analüüsi, kultuurigeograafia, linna- ja subkultuuriuuringute teoreetilisi aluseid ja meetodeid, pakkudes seeläbi mitmeperspektiivilist kontekstitundlikku lähenemist avalikule kommunikatsioonile. See interdistsiplinaarne lähenemine võimaldab mõista, kuidas avalikus kommunikatsioonis tähendusi luuakse ning nendega manipuleeritakse. Lisaks pakub poliitikasemiootika infomõjutustegevusele võimalikke vastumeetmeid, muutes selle väärtuslikuks tööriistaks teadlastele, poliitikakujundajatele ja praktikutele. 

Poliitikasemiootika koduleht
 

Oluline koht semiootika osakonna teadustöös on semiootika teooria ja ajaloo alastel uurimustel rõhuga Tartu-Moskva semiootikakoolkonnal. Need aitavad edendada semiootikat kui distsipliini, arendada selle mõistevälja ja metodoloogiat. Samuti on need abiks Tartu semiootika koha ja identiteedi mõtestamisel maailmas.

Osakonna teadustöötajad on edukalt taotlenud ja osalenud mitmetes uurimisprojektides (vt Semiootika osakonna teadusprojektid). Regulaarselt korraldatakse suuremaid rahvusvahelisi konverentse. Semiootika osakond annab välja oma teadusajakirju ja raamatuseeriaid (vt Väljaanded). Uurimistöös on suureks toeks semiootika osakonna raamatukogu koos teaduslikult üliväärtusliku Thomas A. Sebeoki memoriaalraamatukoguga. Vaata valikut semiootika osakonna töötajate uuematest publikatsioonidest.

Semiootika osakonna töötajad osalevad aktiivselt rahvusvahelistes semiootika organisatsioonides nagu Rahvusvaheline Semiootikauuringute Assotsiatsioon, Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Biosemiootikauuringute Ühing jt. Tartu Ülikooli semiootika osakonnal on head koostöösidemed semiootikakeskustega Helsingis, Sofias, Kopenhaagenis, Aarhusis, Torontos, Torinos, Prahas, Nanjingis, Lundis, Kaunases ja mujal.